Kultuur ja Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Kultuur ja Elu''' (kuni 1959. aastani '''Kultuuritöötaja''') on eesti kultuuriajakiriajalooajakiri, mis ilmub aastast [[1958]].
 
[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli seeKultuur ja Elu [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] kuukiri. Ta käsitles eelistatult seda osa kultuurist, mis jääbkäsitles väljapooleeelkõige professionaalideisetegevuslaste loodud kultuuri. Algselt oli ajakiri mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks ja avaldas muu hulgas lühi[[Näidend|näidendeid]]. Kultuuris ja Elus ilmus pikka aega [[fotokunst]]i rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000.
 
1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu nii arvukaid eesti [[rahvuslus|rahvusliku]] kallakuga kultuurikirjutisi (autoriteks [[Mart Laar]], [[Sulev Valner]], [[Kalle Muuli]], [[Jüri Leesment]] jt) kui ka (lisapoognatena KE Raamatukogu sarjas) mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid kordustrükke sõjaeelses Eesti Vabariigis ilmunud originaalteostest ja tõlgetest (mh [[Oswald Spengler]]i "[[Õhtumaa allakäik]]", [[Oskar Loorits]]a "[[Eestluse elujõud]]" ja [[Artur Adson]]i "Lahkumine"). [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] eelse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal hakkasid ajakirjas ilmuma ajakajalised poliitilised kirjutised ning Nõukogude ajal keelatud mälestused küüditamistest ja teistest Nõukogude riigi inimsusevastastest kuritegudest.<ref name="Review">Tea Kurvits [http://www.eesti.ca/palju-onne-kultuur-ja-elu-ke/article22592 Palju õnne, Kultuur ja Elu!] Estonian World Review, 23. jaanuar 2009</ref>
Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000.
 
Alates 1990. aastatest on seeKultuur ja Elu [[rahvuslus|rahvusliku]] suunitlusega ajakiri, mille põhiteemad on [[Nõukogude Liit|Nõukogude režiimi]] kuriteod ning [[Nõukogude-vastane vabadusvõitlus]]. Ajapikku on sisu põhirõhk nihkunud [[militaarajalugu|militaarajaloole]], kitsamalt [[Teine maailmasõda|Teisele maailmasõjale]], kajastades seda eelkõige võitlusena Nõukogude Liidu vastu.
 
Ajakirja2009. annabaasta (aastalseisuga 2009)andis ajakirja välja [[MARKLEIS]]]].
 
==Peatoimetajad==
AjakirjaKultuuri ja Elu peatoimetajad on olnud [[Friedrich Issak]], [[Sirje Endre]] [1984–1993] jt. 2009. aastal oli peatoimetaja [[Tea Kurvits]].
 
Aastal 2009 on peatoimetaja [[Tea Kurvits]].
==Eesti Elu==
Ajakirjal1989-95 oliilmus Kultuuri ja Elu lisaväljaanne "[[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)|Eesti Elu]]"<ref> Eesti Elu: poliitika & majandus & kultuur / Estonian Life : Politics & Economy & Culture. Tallinn : SE&JS, 1989–1995. 1992–1995 ilmus inglise keeles eraldi väljaandena pealkirjaga Estonian Life. Ilmumissagedus 1 kord nädalas, 1994-1995 kaks korda kuus, 1991–1993 üks kord kuus. Lisad: Lõunakaar, 1990-1993; Eesti Elu Ristsõnad, 1994. Väljaandjad: Kultuur ja Elu toimetus (1989–1991); Eesti Sõnumitooja, Estonian Herald (1992–1992 nr. 19) [[http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/tEesti+Elu/teesti+elu/1%2C22%2C30%2CB/frameset&FF=teesti+elu+tallinn&1%2C1%2C]</ref>, mille peatoimetajad olid [[Andres Herkel]], [[Ann Must]] jt. Lisa ilmumissagedus oli kord nädalas kuni kord kuus.
 
==Kriitika==
Meediakriitikas on Kultuuri ja Elu süüdistatud [[Neofašism|natsismilembuses]].<ref name="märka" /><ref name="sutrop" />
Kritiseerides Teises maailmasõjas kaotajate poolel sõdinud eestlaste kirjeldamist positiivses valguses ja sõja võitjate poolt sooritatud sõjakuritegude käsitlemist ajakirjas, väidab luuletaja [[Veiko Märka]]: ''Leian ise, et kuigi eestlased said sõja ajal valida ainult kahe poolhullu diktaatori ja Eesti iseseisvuse surmavaenlase vahel, oli arukam poolevalik siiski Punaarmee. Esiteks on juhul, kui mõlemad võimalused tähendavad nagunii kodumaa reetmist, kasulikum sõdida võitja poolel, sest see toob sõdijale kaasa isiklikke hüvesid. (Ja enamasti tõigi.) Teiseks oli sõja ajal selge, et ainsad tõsiseltvõetavad Eesti iseseisvuse kaitsjad on USA ja Inglismaa. Nende liitlase koosseisus sõdides pidi olema vähemalt moraalselt kergem. Ja kuigi ameeriklastest ega brittidest aastakümneid reaalset kasu polnud, siis sedasama rahva moraali nad jõudumööda raadio ja muu propaganda abil ju ikka hoida aitasid.''<ref>http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20189:vallatu-vembumees-adolf-hitler&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3468</ref>.
 
Kritiseerides Teises maailmasõjas kaotajate poolel sõdinud eestlaste kirjeldamist positiivses valguses ja sõja võitjate poolt sooritatud sõjakuritegude[[sõjakuritegu]]de käsitlemist ajakirjas, väidab luuletaja [[Veiko Märka]]: ''"Leian ise, et kuigi eestlased said sõja ajal valida ainult kahe poolhullu diktaatori ja Eesti iseseisvuse surmavaenlase vahel, oli arukam poolevalik siiski [[Punaarmee]]. Esiteks on juhul, kui mõlemad võimalused tähendavad nagunii kodumaa reetmist, kasulikum sõdida võitja poolel, sest see toob sõdijale kaasa isiklikke hüvesid. (Ja enamasti tõigi.) Teiseks oli sõja ajal selge, et ainsad tõsiseltvõetavad Eesti iseseisvuse kaitsjad on USA ja Inglismaa. Nende liitlase koosseisus sõdides pidi olema vähemalt moraalselt kergem. Ja kuigi ameeriklastest ega brittidest aastakümneid reaalset kasu polnud, siis sedasama rahva moraali nad jõudumööda raadio ja muu propaganda abil ju ikka hoida aitasid.''" Kultuuri ja Elu hoiakuid illustreerib Märka näidetega nagu "Kõige naljakam on [[Wehrmacht]]i nimetamine vabastajateks.", "[[Adolf Hitler|Hitleri]] nime sünonüümina kasutab Kultuur ja Elu läbivalt hellitusväljendit Juht (lk 19 neljal korral), mis teeb lugemise eriti lõbusaks.", "Ajakirja suhtumise Hitleri-Saksamaasse Teise maailmasõja päevil võtab hästi kokku ühe seda teeninud eestlase lause: „Edukas algus, väärikas lõpp”." ja "Kultuur ja Elu aga kirjutab (lk 5): „Kogu Teise maailmasõja niiditõmbaja oli Inglismaa – Inglismaa mängis ameeriklastega kokku ja nii Hitler kui Stalin olid kistud konflikti."<ref name="märka">http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20189:vallatu-vembumees-adolf-hitler&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3468</ref>.
==Eesti Elu==
 
Ajakirjal oli lisaväljaanne "[[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)|Eesti Elu]]"<ref> Eesti Elu: poliitika & majandus & kultuur / Estonian Life : Politics & Economy & Culture. Tallinn : SE&JS, 1989–1995. 1992–1995 ilmus inglise keeles eraldi väljaandena pealkirjaga Estonian Life. Ilmumissagedus 1 kord nädalas, 1994-1995 kaks korda kuus, 1991–1993 üks kord kuus. Lisad: Lõunakaar, 1990-1993; Eesti Elu Ristsõnad, 1994. Väljaandjad: Kultuur ja Elu toimetus (1989–1991); Eesti Sõnumitooja, Estonian Herald (1992–1992 nr. 19) [[http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/tEesti+Elu/teesti+elu/1%2C22%2C30%2CB/frameset&FF=teesti+elu+tallinn&1%2C1%2C]]
Keeleteadlase [[Urmas Sutrop]]i hinnangul ründab Kultuur ja Elu liberaalseid ja demokraatlikke väärtusi, väites, et "eesti rahvas ei kanna mingit süükoormat siin toime pandud natsikuritegude eest" ning illustreerides ka neutraalseid ajalooartikleid peamiselt fotodega natsisümboolikast ülistavate allkirjadega nagu "Ärganud rahvuse teravik".
</ref>,mille peatoimetajad olid [[Andres Herkel]], [[Ann Must]], jt
<ref name="sutrop">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas-sutrop-uhe-eesti-ajakirja-natsilembusest-ootan-elusolevatelt-noukogude-ja-saksa-mundrikandjatelt-debatti-et-mida-nad-ikka-teises-maailmasojas-tegid?id=70436391 Urmas Sutrop ühe Eesti ajakirja natsilembusest: ootan elusolevatelt nõukogude ja saksa mundrikandjatelt debatti, et mida nad ikka Teises maailmasõjas tegid?] EPL, 24. detsember 2014</ref>
 
== Välislingid ==
* [http://kultuur.elu.ee/ AjakirjaKultuuri ja Elu koduleht]
* Tea Kurvits [http://www.eesti.ca/palju-onne-kultuur-ja-elu-ke/article22592 Palju õnne, Kultuur ja Elu!] Estonian World Review, 23. jaanuar 2009
* Veiko Märka [http://kultuur.err.ee/v/kultuurileht/bb712495-f171-4d9e-9312-fb59c43c94bc Kultuur ja Elu on meie parim huumoriväljaanne] ERR/Sirp, 8.12.2013 (Sirbis "Vallatu vembumees Adolf Hitler")
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti kultuuriajakirjadajakirjad]]