Johannes Kepler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
46. rida:
Pärast raamatu "Mysterium Cosmographicum" ilmumist alustas Kepler Grazi kooli inspektorite heakskiidul auahnet programmi oma töö jätkamiseks. Ta kavandas veel nelja raamatut: ühe Universumi statsionaarsete aspektide kohta (Päike ja [[kinnistäht|kinnistähed]], ühe planeetide ja nende liikumise kohta, ühe planeetide füüsikalise loomuse kohta ning geograafiliste omaduste kujunemise kohta (käsitledes eriti Maad) ning ühe taeva mõju kohta Maale (atmosfäärioptika, meteoroloogia ja astroloogia).
Ta küsis ka arvamusi paljudelt astronoomidelt, kellele ta oma teose oli saatnud. Nende seas oli [[Rudolf II (Saksa-Rooma keiser)|Rudolf II]] õueastronoom
Selle asemel koondas ta tähelepanu [[kronoloogia]]le ja "harmooniale", [[numeroloogia|numeroloogilistele]] seostele muusika, matemaatika ja füüsilise maailma vahel, ning nende järelmitele astroloogias. Oletades, et Maal on [[hing]] (omadus, millega ta hiljem seletas, kuidas Päike põhjustab planeetide liikumist), rajas ta spekulatiivse süsteemi, mis seostas astroloogilisi [[aspekt]]e ja astronoomilisi kaugusi ilmaga ning teiste maiste nähtustega.
| |||