Klaus Kursell juhtis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Rootsi vägesid 1567. aasta alguses talvel edukas Poola vägede vastu peetud [[Lemsalu lahing]]us.
Lemsalu lahingus saadud kaotuse eest kättemaksuna korraldas poolakate sõjaülem [[Nicolaus Talwosz / Tolvaisha]] (Tolvaisha) suurema väe ja mitme tuhande sakslase ja poolakaga sõjaretke Põhja-Eestisse, kus [[Kasari jõgi|Kasari]] jõe ääres ([[Pajaka mõis]]a maal) [[Ruunavere veski]] juures [[Läänemaa]] piiril kohtusid Rootsi ja Poola väed. Mõlemal poolel võitlesid ka kohalikud aadlilipkonnad. Pärast [[1567]]. aasta [[3./[[13. veebruar]]<nowiki/>il toimunud [[Ruunavere lahing]]us saadud kaotust määrati Klaus Kursell Idamere (Balti) provintside ülemjuhataja kohalt tagandatud [[Henrik Klasson Horn]]i asemele ning temast sai samas ka [[Lihula linnus]]e valitseja.<ref>Nordisk familjebok, 1911: Klas Kursell, [http://runeberg.org/nfbo/0178.html lk.324]</ref>. Pärast seda Ruunavere lahingu võitu röövisid ja põletasid poolakad Lääne- ja Harjumaal kuni Tallinnani välja ning tegid suurt kahju.
Tema juhtimisel vallutasid rootslased juulis-augustis [[1568]] [[Saaremaa]]l [[Maasilinna linnus]]e ühes selle juurde kuuluvate endiste ordualadega Saaremaa idaosas ja [[Muhu saar]]e.
