Taevaskoja raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Parandatud
3. rida:
Taevaskoja peatuses asub üks madal [[perroon]] pikkusega 89 m. [[Tartu-Orava raudteeliin]]il sõidab vastavalt nädalapäevale ning aastaajale 1-4 [[reisirong]]i päevas. [[Rong]] sõidab [[Tartu]]st [[Taevaskoja|Taevaskotta]] umbes 50 minutit.
 
Taevaskoja raudteepeatuse läheduses,lähedal [[Lutsu talu]]s on sündinud ka sõjamees ja sõjaajaloolane [[Oskar Kurvits]].<ref>[http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=news&news_id=493 Kaitseliit]</ref>.
 
Taevaskoja peatusest kirde pool, [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] ääres, asuvad Eesti ühed suuremad, 25 m kõrgused [[liivapaljandliivakivipaljand]]id.<ref>[http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html Suur ja Väike Taevaskoda]</ref>.
 
Taevaskoja peatusest kirde pool [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] ääres asuvad Eesti ühed suuremad, 25 m kõrgused [[liivapaljand]]id<ref>[http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html Suur ja Väike Taevaskoda]</ref>.
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1931]], seoses [[Tartu-Petseri raudteeliin]]i rajamisega. [[Raudtee]] rajamine läbi Taevaskoja küla andis olulise tõuke külaselle arengule.
 
==Jaamahoone==
[[1931]]. aastal valminud ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävinud [[jaamahoone]] ehitati tüüpkavandi järgi nagu [[Ilumetsa raudteepeatus|Ilumetsa]], [[Kliima raudteepeatus|Kliima]] ja [[Raikküla raudteepeatus|Raikküla]] jaamahooned .<ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref>. Jaamahoone oli kahekorruseline krohvitud palkhoone, mille esimesel korrusel asus ooteruum ja teisel korrusel korterid jaama teenindavale personalile. Jaamahoone õhkisid 1944. aasta augustis taganevad Saksa väed .<ref>[http://www.taevaskoda.eu/Tartu-Petseri-raudtee MTÜ Taevaskoda]</ref>. 1950-ndatel aastatel ehitati uus ootepaviljon, mis on tänaseni säilinud. Ootepaviljoni renoveeris 2013.aastal MTÜ Taevaskoda.
 
==Viited==