Cēsis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
24. rida:
== Ajalugu ==
{{Vaata|Võnnu ajalugu}}
[[Pilt:Cesis Burg.jpg|left|pisi|
[[File:Bm02022bm.jpg|left|pisi|Võnnu linnuse ja linna plaan. [[Johann Christoph Brotze]]]]
31. rida ⟶ 32. rida:
===Liivimaa orduaeg===
[[1209]]. aastal asusid ristisõdijad rajama [[Võnnu ordulinnus]]t, kuid selle valmimine võttis aastakümneid. Eestlased piirasid ristisõdijate käes olnud Võnnu muinaslinnust [[1210]]. aastal, enne [[Ümera lahing]]ut, suutmata seda vallutada. Sama edutult piirasid seda [[venelased]] [[1218]] ja [[1221]].
{{commonskat|History of Cēsis|Võnnu ajalugu}}
Esialgu oli asustus üksnes seespool [[Võnnu ordulinnus|lossimüüre]]. [[13. sajand]]il hakkas ka väljapoole lossi püsiv asustus kujunema. Aastatel 1283–1287 ehitati Liivimaa ordule kuulunud [[Võnnu Püha Johannese kirik]] ([[saksa keel]]es ''Johannis Kirche in Wenden''), linnaõigused sai Cēsis [[1323]]. Linn kuulus ka [[Hansa liit]]u.
49. rida ⟶ 50. rida:
===Rootsi aeg===
Linn jäi katoliiklikuks seni, kuni läks [[1620]] [[Rootsi]] alluvusse. Linnus taastati, kuid hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]] uuesti ja läks samal aastal [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu.
[[File:BM06222Am.jpg|left|pisi|[[Kreisilinn]] Võnnu pitsat]]
===Venemaa keisririigis===
Võnnu oli [[Võnnu kreis]]i keskus, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia kubermang]]u, [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] ja [[Liivimaa kubermang]]us.
55. rida ⟶ 56. rida:
[[1747]]. aastal kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] Cēsise [[kantsler]]ile [[Aleksei Bestužev-Rjumin]]ile. [[1777]] omandas lossivaremed [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Sivers]], kes laskis oma residentsi ehitada lossivaremete idaossa, ühendades selle otsaseina kindlustustorniga. [[1812]] rajati [[romantism|romantilises]] stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja [[veekogu]]dega, milles peegelduvad lossivaremed.
[[1785]]. aastal nimetati linn [[Võnnu kreis]]i [[
===20. – 21. sajand===
| |||