|
DOS-i nime kandis aastast 1964 Disk Operating System/360 (DOS/360), mida kasutati IBM-i suurarvutitel ja mille välismäluks oli winchester tüüpi kõvakettad<ref>* [http://en.wikipedia.org/wiki/DOS/360_and_successors DOS/360 and successors]</ref>.
[[Microsoft]]i MS-DOS ja selle eelkäija 86-DOS, algus oli paljuski inspireeritud [[Digital Research]]i poolt toodetud operatsiooni süsteemistoperatsioonisüsteemist [[CP/M]] (Control Program / (for) Microcomputers), mis oli tolle ajani domineeriv operatsioonisüsteem 8-bitistel Zilog Z80 ning Intel 8080 protsessoritel baseeruvatel arvutitel.
1980. aastal tutvustas IBM avalikuseleavalikkusele oma esimest Intel 8088 mikroprotsessoriga arvutit, ning vajas sellele operatsioonisüsteemi. Otsides 8088-ga ühilduvat CP/M versiooni, võttis IBM alguses ühendusühendust Microsofti juhi [[Bill Gates]]iga. IBM saadeti Digital Research'i, kus peale esialgseid läbirääkimisi CP/M kasutamiseks kõnelused katkesid, sest, kui Digital Research'i asutaja [[Gary Kildall]] soovis raha iga müüdud eksemlari pealt, soovis IBM litsensilitsentsi osta vaid ühekordselt, ning müüa seda ka uue nime "PC-DOS" all. Peale negatiivset vastust pöördus IBM taas Bill Gatesi poole. Gates oma kordaomakorda pöördus Seattle Computer ProductsProductsi poole, kus tegutsev programmeerija [[Tim Paterson]] oli loonud variandi CP/M-80'ist sisest kasutusekssisekasutuseks, et katsetada uut 16-bitist Intel 8086 protsessorit. Operatsioonisüsteemi nimeks oli esialgu "QDOS" (Quick and Dirty Operating System), kuid muudeti "86-DOS"iks peale tema kommersiaalsekskommertsiaalseks muutmist. Microsoft ostis väidetavalt 50000 dollari eest 86-DOS'i ära, ning sellest sai MS-DOS. Mida Microsoft ka 1981 aastal esmakordselt tutvustas.
Microsoft litsenseerislitsentseeris oma toodet ka mitmetele arvuti tootjatelearvutitootjatele, kes müüsid oma arvuteid juba MS-DOS'iga varustatult, vahel ka tootjate omaomade nimede all. Hiljem kasutati ka juba Microsofti tootenime MS-DOS, vaid IBM jätkas oma IBM PC-de tarvis, MS-DOSist oma versiooni PC-DOSi loomist.
Digital Research, saades teada, et IBM müüb CP/M ile sarnast toodet, (kasutati ju ka sama nime mida oli lubatud kasutada CP/M'i puhulgi), ähvardati kohtu hagigakohtuhagiga. IBM sõlmis see pealeseepeale kokkuleppe, et PC klientidel on valida, kas kaasa tuleb PC-DOS või CP/M-86'e Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid omavahel maksis CP/M peaaegu 200 dollarit rohkem kui PC-DOS, ning selle müük soikus. CP/M turuosa kahanes, kuid MS-DOS ja PC-DOS said enimmüüdud operatsioonisüsteemiks PCdel ja PCga ühilduvates arvutites.
Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid omavahel maksis CP/M peaegu 200 dollarit rohkem, kui PC-DOS, ning selle müük soikus. CP/M turu osa kahanes, kuid MS-DOS ja PC-DOS said peamiselt müüdud operatsiooni süsteemiks PCdel ja PCga õhilduvates arvutites.
Digital Research üritas CP/M-86'e turu osaturuosa küll uuesti tagasi võita — esialgu DOS Plus'iga ning hiljem DR-DOSiga (mõlemad on ühilduvad nii DOS'iDOSi kui ka CP/M-86'iga86ga), kuid erilise eduta. Digital Research osteti lõpuks ära [[Novell]]i poolt, ning DR-DOS-ist sai Novell DOS 7.
Microsoftil ja IBMil tekkis aga rida lahkarvamusi seoses kahe DOS'iDOSi järeltulijaga — Microsoft Windows ja IBMi OS/2. Mille peale lahknes ka DOS'iDOSi arendamine kahe firma poolt. MS-DOS on osaliselt üle kantud ka Windowsi; PC-DOSi viimane versioon oli aga 1998 aastal PC-DOS 2000.
=== DOSi laadsed operatsioonisüsteemid ===
| 