Ketta-opsüsteem
|
See artikkel räägib üldmõistest; IBM-i suurarvutite opsüsteemi kohta vaata artiklit DOS/360; Microsofti operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit MS-DOS; teiste tähenduste kohta vaata DOS (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2007) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Ketta-opsüsteem (ingl disk operating system, DOS) on arvuti operatsioonisüsteem nii kõvaketta kui ka pehmeketta haldamiseks. Eesti keeles on DOS-i kohta kasutatud veel mõisteid "kettahaldussüsteem" ja "failihaldussüsteem".
Programm koosneb käsustikust, mille arvuti laadib käivitamisel enda mällu, et täita mitmesuguseid algoritme: andmete kustamine, andmete kopeerimine, andmete edastamine jne. Vajadus hoida ka vaheandmeid välismälus tuli sellest, et arvuti noorusaegadel oli operatiivmälu arvutitel vähe ning kõike muud hoiti ketastel või magnet- ja perfolintidel.
Ajalugu muuda
DOS-i nime kandis aastast 1964 Disk Operating System/360 (DOS/360), mida kasutati IBM-i suurarvutitel ja mille välismäluks oli winchester-tüüpi kõvakettad[1].
Microsofti MS-DOS ja selle eelkäija 86-DOS, algus oli paljuski inspireeritud Digital Researchi toodetud operatsioonisüsteemist CP/M (Control Program / (for) Microcomputers), mis oli tolle ajani domineeriv operatsioonisüsteem 8-bitistel Zilog Z80 ning Intel 8080 protsessoritel põhinevatel arvutitel.
1980. aastal tutvustas IBM avalikkusele oma esimest Intel 8088 mikroprotsessoriga arvutit, ning vajas sellele operatsioonisüsteemi. Otsides 8088-ga ühilduvat CP/M versiooni, võttis IBM alguses ühendust Microsofti juhi Bill Gatesiga. IBM saadeti Digital Researchi, kus pärast esialgseid läbirääkimisi CP/M kasutamiseks kõnelused katkesid, sest kui Digital Researchi asutaja Gary Kildall soovis raha iga müüdud eksemplari pealt, soovis IBM litsentsi osta vaid ühekordselt, ning müüa seda ka uue nime "PC-DOS" all. Pärast negatiivset vastust pöördus IBM taas Bill Gatesi poole. Gates omakorda pöördus Seattle Computer Productsi poole, kus tegutsev programmeerija Tim Paterson oli loonud variandi CP/M-80-st sisekasutuseks, et katsetada uut 16-bitist Intel 8086 protsessorit. Operatsioonisüsteemi nimeks oli esialgu "QDOS" (Quick and Dirty Operating System), kuid muudeti 86-DOS-iks pärast tema kommertsiaalseks muutmist. Microsoft ostis väidetavalt 50000 dollari eest 86-DOS'i ära, ning sellest sai MS-DOS. Mida Microsoft ka 1981 aastal esmakordselt tutvustas.
Microsoft litsentseeris oma toodet ka mitmetele arvutitootjatele, kes müüsid oma arvuteid juba MS-DOS'iga varustatult, vahel ka tootjate omade nimede all. Hiljem kasutati ka juba Microsofti tootenime MS-DOS, vaid IBM jätkas oma IBM PC-de tarvis, MS-DOSist oma versiooni PC-DOSi loomist.
Digital Research, saades teada, et IBM müüb CP/M-iga sarnast toodet (kasutati ju ka sama nime, mida oli lubatud kasutada CP/M-i puhulgi), ähvardati kohtuhagiga. IBM sõlmis seepeale kokkuleppe, et PC klientidel on valida, kas kaasa tuleb PC-DOS või CP/M-86 Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid omavahel maksis CP/M peaaegu 200 dollarit rohkem kui PC-DOS, ning selle müük soikus. CP/M turuosa vähenes, kuid MS-DOS ja PC-DOS said enimmüüdud operatsioonisüsteemiks PCdel ja PCga ühilduvates arvutites.
Digital Research üritas CP/M-86 turuosa küll uuesti tagasi võita – esialgu DOS Plus'iga ning hiljem DR-DOSiga (mõlemad on ühilduvad nii DOSi kui ka CP/M-86ga), kuid erilise eduta. Digital Research osteti lõpuks ära Novelli poolt, ning DR-DOS-ist sai Novell DOS 7.
Microsoftil ja IBMil tekkis aga rida lahkarvamusi seoses kahe DOSi järeltulijaga – Microsoft Windows ja IBMi OS/2. Mille peale lahknes ka DOSi arendamine kahe firma poolt. MS-DOS on osaliselt üle kantud ka Windowsi; PC-DOSi viimane versioon oli aga 1998. aastal PC-DOS 2000.