Erinevus lehekülje "Nikolai Rumjantsev" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Borel Graf Nikolai Rumjanzew.jpg|thumb|Nikolai Rumjantsev]]
 
[[Krahv]] '''Nikolai Petrovitš Rumjantsev''' ([[vene keel]]es ''Николай Петрович Румянцев''; [[14. aprill]] [[1754]] [[Peterburi]] – [[15. jaanuar]] [[1826]] Peterburi) oli [[Venemaa]] diplomaat, poliitik ja teadusearendaja, [[1807]]–[[1814]] [[Venemaa keisririigi välisminister]] ja [[1810]]–[[1812]] Riiginõukogu esimees.
Krahv Rumjantsevi raamatute, käsikirjade, müntide ja etnograafiliste materjalide kogu oli aluseks algul Peterburis ja hiljem [[Moskva]]s tegutsenud Rumjantsevi muuseumile ning [[Venemaa Riiklik Raamatukogu|Venemaa Riikliku Raamatukogu]] kollektsioonile.
===Tegevus poliitikuna===
 
[[1801]] nimetas uus [[Venemaa keiser]] Nikolai Rumjantsevi [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liikmeks, [[senaator]]iks ja veeteede direktoriks. [[1802]]–[[1808]] oli ta ühtlasi kakaVenemaa keisririigi kaubandusminister. Veeteede direktorina oli tema peamiseks teeneks uute laevatatavate veeteede rajamine, peamiselt kanalite[[kanal]]ite ehitamise kaudu ja [[Peterburi]] [[Admiraliteedi kanalikanal]]i kallaste kindlustamine. Lisaks oli just minister Rumjantsev see, kes saatis [[1803]] teele Venemaa esimese ümbermaailmaekspeditsiooni [[Adam Johann von Krusenstern]]i ja [[Juri Lisjanski|Juri Fjodorovitš Lisjanski]] juhtimisel. Kaubandusministrina hakati tema eestvedamisel välja andma Venemaa esimest ärilehte[[ärileht]]e "Sankt-Peterburgi Kommertsuudised" ("Санкт-Петербургские коммерческие ведомости"). Ta reformis[[reform]]is kaubandusalast seadusandlust ning saavutas [[1807]] uue kaubandusmäärustiku kinnitamise.
 
Peale [[Tilsiti rahu]] sõlmimist juulis [[1807]] nimetati krahv Rumjantsev [[Venemaa keisririigi välisminister|välisministriks]], sest oli tuntud Vene–[[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse]] liidu pooldajana. Seejuures säilitas ta esialgu ka oma eelmised ametikohad. [[1808]] juhtis Rumjantsev läbirääkimisi Prantsusmaaga, kus arutati [[Osmanite impeerium]]i jagamist kahe riigi vahel. Järgmisel aastal viibis ta [[Pariis]]is, kus osales vahendajana Prantsusmaa ja [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] rahuläbirääkimistel. [[17. september|17. septembril]] [[1809]] saavutas tema juhitud Venemaa delegatsioon [[Fredrikshami leping]]u sõlmimise, millega [[Rootsi]] loovutas [[Soome]] alad Venemaale. Nende läbirääkimiste eduka juhtimise eest nimetati ta [[1810]] [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] ja [[Ministrite Komitee]] esimeheks ehk sisuliselt valitsusjuhiks.
==Karjäär==
 
*[[1773]]–[[1774]] [[Venemaa keisrinna]] [[kammerjunkur]]
*[[1781]]–[[1795]] Venemaa keisririigi erakorraline [[saadik]] ja [[täievoliline minister]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]
*[[1801]]–[[1808]] Venemaa keisririigi veeteede direktor
*[[1802]]–[[1808]] Venemaa keisririigi kaubandusminister
*[[1807]]–[[1814]] Venemaa keisririigi välisminister
*[[1810]]–[[1812]] Venemaa keisririigi Riiginõukogu ja Ministrite Komitee esimees
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | nimi=[[Venemaa keisririigi välisminister]] | eelnev=[[Andreas Eberhard von Budberg]] | järgnev=[[Karl Nesselrode]] | aeg=1807–1814}}
{{lõpp}}
 
==Esivanemad==
56 024

muudatust