Aine omadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 88.196.135.12 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kyng. |
Resümee puudub |
||
6. rida:
[[Molekul]] on aine kõige väiksem osake, milles säilivad tema [[keemilised omadused]]. Aine keemilised omadused ilmnevad tema [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]], milles muutub aine keemiline olemus. Keemilised omadused on aluseks ainete [[keemianomenklatuur|klassifitseerimisel]], näiteks [[metallid]], [[halogeenid]], [[happed]], [[alkoholid]], [[alkeenid]], [[areenid]] jne. Mingit aineklassi iseloomustavad vastavale ainegrupile ühised keemilised omadused.
Aine keemilised omadused on tema keemiline stabiilsus, [[reaktsioonivõime]], [[oksüdatsioon|oksüdeeruvus]], [[happesus]], [[aluselisus]], [[toksilisus]], [[bioaktiivsus]] jne. Aine keemilisi omadusi saab kindlaks teha mõjutades seda keemiliselt. Keemilisi omadusi määratakse tihti klassikalise keemilise [[analüütiline keemia|analüüsi]] meetoditega nagu [[mahtanalüüs|maht-]] ja [[kaalanalüüs]].
==Füüsikalised omadused==
16. rida:
*Iseloomulik ehk karakteerne omadus on ainele iseloomulik keemiline või füüsikaline omadus, mis aitab aineid identifitseerida ja klassifitseerida. Karakteerne omadus ei sõltu aine hulgast, olgu see väike või suur.
*Kaasuvad ehk teisesed omadused on objekti keemilistest või füüsikalistest omadustest tulenevad omadused. Näiteks silmaga nähtav [[värvus]] tuleneb [[valguskiirgus]]e neeldumisest või peegeldumisest. Materjalide korral on olulised ka kaasuvad omadused (tugevus, tulekindlus, elastsus, [[oktaanarv]]).
*Bioloogiline omadus on aine keemiline või füüsikaline omadus, millel on oluline tähtsus eluslooduses, eelkõige toime elusorganismidele. Näiteks [[organoleptilised omadused]] nagu värvus või lõhn tulenevad füüsikalistest omadustest. Keemilis-bioloogiliste omaduste põhjal jagatakse ained [[toksilisus|toksilised]], [[kantserogeenid|kantserogeensed]], anti[[mikroob]]sed ja teised [[bioaktiivne aine|bioaktiivsed]] ained ([[ravimid]], [[hormoonid]], [[vitamiinid]], [[ensüümid]]). Bioloogilisi omadusi mõjutab molekulide kolmemõõtmeline struktuur: käeliste ([[kiraalsus|kiraalsete]]) [[stereoisomeer]]e bioaktiivsus võib oluliselt erineda.
*Füüsikalis-keemilised omadused.
▲:1. Näiteks [[muld|mulla]] füüsikalis-keemilised omadused on mulla füüsikalised ja keemilised omadused.
▲:2. Füüsikalis-keemiliste karakteristikute mõistet kasutatakse kindlas kontekstis ehkki tegu on keemiliste või füüsikaliste omadustega või nendega kaasuvate omadustega. Tihti on seejuures tegemist keemiliste omadustega, mille määramisel kasutatakse [[füüsika]] seaduspärasusi ja mõõtmismeetodeid. Näiteks protsesse (keemilist muundumist) iseloomustavate [[füüsikaline keemia|füüsikalise keemia]] valdkonda kuuluvate karakteristikutega:
**aine keemilist muundumist iseloomustavad füüsikaliste meetodite abil leitavad karakteristikud nagu [[tasakaaluline reaktsioon|reaktsiooni tasakaalu-]] ja [[keemiline kineetika|kiiruskonstant]], aine [[kütteväärtus]], [[süttimistemperatuur]], [[ionisatsioonienergia]], protsesside [[termodünaamika|termodünaamilised]] karakteristikud jm.
**aine [[kontsentratsioon]]i või kontsentratsiooni muutuse määramine füüsikalis-keemilise analüüsi ([[instrumentaalanalüüs]]i) meetoditega. Mõõdetakse mõne füüsikalise omaduse ([[elektrijuhtivus]], [[tihedus]], [[viskoossus]], kiirguse neeldumine jm) sõltuvust kontsentratsioonist.
| |||