Redaktsioon: 9. oktoober 2007, kell 22:08 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust →‎Muusikas kasutatava mõiste ajalooline määratlus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2014, kell 02:35 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2007}} ▼ ~~{{See artikkel\| räägib muusika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Moodus (täpsustus)]]}}~~ ▲{{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2007}} '''Moodus''' on [[muusika]]s mitmetähenduslik sõna: * moodus on [[helikõrgus]]e valdkonnas [[modaalne helirida]]. * moodus on [[helivältus]]e valdkonnas meetodite kogum üksteisele järgnevate pika ja lühike vältusega helide ühendamiseks (esimest korda kirjeldatud Johannes de Garlandia traktaadis ''De mensurabili musica'', 1240). * moodus kui [[intervall (muusika) \| intervall]] ==Muusikas kasutatava mõiste ajalooline määratlus== "Moodus" kui muusikatermin (ld.k ''modus'' - mõõt, mõõtkava, liik, laad. it.k ''modo'', pr.k ''mode'', i.k ''mood(e)'') pärineb 1. sajandist e.m.a. Vanaajast kuni 18. sajandini kohtab sõna "moodus" paljudes erinevates tähendustes. Selline valdkondade rohkus annab aimu, et vanaajal ei olnud praktiline musitseerimine lahutatud poeesiast ja grammatikakunstidest ning et muusika kui teaduslik distsipliin või ''ars'' oli matemaatika integraalseks koostisosaks. Järelikult leiab sõna "moodus" peale muusikateooria ka grammatikast, retoorikast, loogikast, poeesiast, matemaatikast ja arhitektuurist ja vanaaja muusikateaduslikud traktaadid annavad sõnale "moodus" tähendusi, mis mõiste tänapäeva spetsiifiliselt muusikaalases keelekasutuses puuduvad. Mõiste "moodus" laiemale kasutamisele keskenduti ladinakeelsetes keskaegsetes ja renessansiaja muusikaalastes tekstides, hiljem esineb sõna "moodus" muusika mõistes eelkõige kitsalt muusikaterminoloogias. Mõiste "moodus" üldises ühest küljest 'mõõdu' ning teisest küljest 'laadi, viisi' tähenduses on ladinakeelsetest vanaaja tekstidest peale * 1. tulenevalt kasutusest matemaatikas kui 'mõõt', 'mõistus', 'proportsioon', retoorikas kui 'mõõdukus' ning poeetikas kui 'värsimõõt', 'värsijalg', 'värss', 'salm' ja 'meloodia' (''cantus''). * 2.tulenevalt mõiste "moodus" üldisest tähendusest 'laad' ja 'viis' ladinakeelses muusikakirjanduses sageli kui erinevate nähtuste määratlemise ja liigitamise vahend. Kitsamas tähenduses on "moodus" kui 'tüüp', mis on seotud ka tüpoloogilise klassifikatsiooni kontekstiga. 24. rida ⟶ 20. rida: Klassifikatsioonimõistena tähistab Garlandia mõistega "moodus" pikkade ja lühikeste vältuste rida. Ta tuletab kuus vältuste rea klassi (''specie''t, maneeri, moodust). Kolme nende klasside ''rectus modus'' tuleneb mõistest ''recta mensura'', 'noodi mõõt', milles vaheldub ''recta longa'' (kaheosaline) või ''recta brevis'' (üheosaline) vältus. Garlandia räägib mooduse perfektsest 'moodusest' (laadist, vormist) kui vältuste reast, milles vältuste rida lõpeb sama vältuse või vältuste grupiga, millega ta algas ning imperfektsest moodusest, kui rida lõpeb erinevalt. Garlandia järeltulijate jaoks kujuneb "moodus" terminiks, millega tähistatakse pikkade ja lühikeste helide üksteisele järgnemise viisi. Sestpeale, kui rütm taandatakse lakkamatule kolmeosaliste rütmiühikute (''perfectiones'') järgnevusele (Lambertus enne aastat 1279, Kölni Franco aastal 1280), suhtutakse modaalsetesse vältuste ridadesse kui juhuslikesse. Moodustest kui ''perfectio'' realisatsioonidest räägib Johannes de Grocheo aastal 1300. ''Ars nova'' (alates 1320) puhul tähendab mõiste "moodus" perfektset või imperfektset ''longa'' mõõtu ning alates 14. sajandi lõpust nimetatakse mooduseks ''maxima'' mõõtu (''modus maximarum oder maior'') ja ''longa'' mõõtu hakatakse nimetama ''modus longarum oder minor''. 14. sajandi lõpust nimetatakse mooduseks ka kõigil tasanditel kehtivat üldist mõõtu. [[Kategooria:Muusika]]

Moodus (muusika): erinevus redaktsioonide vahel