Erinevus lehekülje "Kopter" redaktsioonide vahel

Lisatud 925 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
P (, > .)
[[Pilt:Hélitreuillage cropped.jpg|pisi|KopterHelikopter Dauphin päästetöödel]]
'''KopterHelikopter''' (ehkka '''helikopter'''kopter, [[kreeka keel]]es ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisotaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
 
Tiivik koosneb pööratavatest (muudetava kohtumisnurgagakohtumisnurga ehk sammuga) [[laba|labadest]].
 
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva [[tüürpropeller]]igatüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast olukorda nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega., ->.<ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremad helikoptereid on varustatud [[turbiinmootor]]iga, väiksemad [[kolbmootor]]iga.
 
Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (sealhulgasnäiteks [[dessant|dessandid]]ides ja, [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonidesatõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 
== Ajalugu ==
 
Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. Tema19. märkmedsajandi lasevadlõpupoolel oletada,tehti etmitmeid takohmakaid valmistaskatseid väikseidalgeliste lennumasinatelennumasina mudeleidkonstruktsioonidega, mismillega sai juhitamatult teha eimõningaid olnudhüppeid agamaapinna lennuvõimelisedkohal.
 
Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
[[Pilt:Sw-4.jpg|pisi|[[Poola]] kopter PZL SW-4 ([[PZL-Świdnik]])]]
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatareiaurugeneraator.
[[Pilt:Bell 407 (D-HBEN).jpg|pisi|Kopter Bell 407]]
Ungari insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt [[Slovakid|slovakk]]) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudel kopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
 
Esimese lennukõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890-1979). Henrich Focke ehitatud helikopter Focke-Wulf Fw 61 -ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Sellegi helikopteri konstruktsioon oli inspireeritud [[autožiro]]st.
Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
 
Esimese tänapäeva helikopteri arendas ameeriklane [[Igor Sikorsky]] (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga helikopter, esmalend 1939. [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal ehitati Saksamaa esimene lennukõlblik kaks inimest mahutav helikpoter Flettner Fi 282.
 
Praegu on maailmas levinumad tuntud [[USA]] firma Bell (erinevad tüübid kokku ca. 21 000), Sikorsky, Mil ja veel helikopterid.
 
[[Pilt:Sw-4.jpg|pisi|[[Poola]] kopter PZL SW-4 ([[PZL-Świdnik]])]]
[[Pilt:Bell 407 (D-HBEN).jpg|pisi|KopterHelikopter Bell 407]]
 
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas Itaalia insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatarei.
 
Ungari insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt [[Slovakid|slovakk]]) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudel kopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
 
 
649

muudatust