Klooga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P eemaldan mallist tühjad lipu-vapi read |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{EestiAsula
| nimi = Klooga
7. rida ⟶ 6. rida:
| maakond = Harju
}}
[[Pilt:Klooga alevik.jpg|left|pisi|Klooga alevik]]▼
'''Klooga''' (saksa k. ''Lodensee'' või ''Lonsee'') on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Keila vald|Keila vallas]].
Ligi 1000 elanikuga alevik paikneb suuremalt jaolt [[Keila–Paldiski raudtee]]st lõuna pool. Aleviku territooriumile jäävad ka 2 elektrirongide peatust - [[Klooga raudteepeatus|Klooga]] (35,9 km Tallinnast) ja [[Klooga-Aedlinna raudteepeatus|Klooga-Aedlinn]] (38,3 km Tallinnast).
Kloogal on algkool (6 klassi), raamatukogu, lasteaed, postkontor, 2 kauplust, palvela, väike õmblustöökoda, [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] harjutusväljak.
Alevik hõlmab ka [[Klooga järv]]e idakaldal asuvat endist [[Klooga mõis]]a (end. ''Lodensee'', esmamainimine aastal [[1504]]). Hilisem nimi saadud ''Klugeni'' mõisnikuperekonna järgi.
[[1930. aastad|1930. aastate]] lõpul planeeriti [[Klooga-Aedlinn]]a, mis jäi Nõukogude baaside rajamisega pooleli. Mõned sel ajal ehitatud eramud on [[Metsa tänav (Klooga)|Metsa]], [[Roheline tänav (Klooga)|Rohelisel]] ja [[Jaama tänav (Klooga)|Jaama
[[Pilt:Klooga mõisa peahoone varemed.jpg|pisi|Varemetes [[Klooga mõis]]a peahoone.]]
== Rahvastik ==
Alevikus elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 1203 inimest. Neist 642 (53,4%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> 2000. aastal oli elanikke 995.
==Ajalugu==
===Klooga sõjaväelinnak===
Eesti Vabariigi ajal, 1940. aastaks ehitati Kloogale sõjaväelinnak, mis oli Eesti suurim, seal oli kaks kahekorruselist [[rügement|rügemendi]]staapi, kaheksa kahekorruselist [[pataljon]]ikasarmut (igaüks projekti järgi 336 inimesele), kaks sööklat (mõlemas 750 kohta, kaks meditsiinipunkti (üks neist kahekorruseline), 6–7 tehnikaparki, tuletõrjekomando ja palju teisi hooneid. Generaalplaani kohaselt on sõjaväelinnakus asunud kokku 389 hoonet.
1940. aastal, pärast [[baaside leping]]ut [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal|ja enne Teist maailmasõda]] paiknesid Kloogal 65. erilaskurkorpuse 16. laskurdiviisi 47. laskurpolk, suurtükiväepolgu üks divisjon. [[Klooga mõis]]as oli [[NSV Liidu õhuväed Eestis|õhujõudude]] erilennuväebrigaadi 38. hävituslennuväepolk.
[[Eesti Teises maailmasõjas|Teise maailmasõja ajal]] oli Kloogal Saksa vägede organisatsiooni Todt - [[Klooga koonduslaager]] (''KZ-Außenlager Klooga'') ja [[Eesti Omavalitsus]]e [[Sisedirektoorium]]i interneerimislaager, laagrite valveüksused, samuti 1944. aastal [[20. Eesti SS-diviis]]i tagavara-väljaõpperügement (väljaõppelaager)
===Nõukogude armee Kloogal===
Klooga piirkonnas asusid kuni 1994. aastani [[NSV Liidu relvajõud Eestis|Eestis asunud Nõukogude relvajõudude]] [[144. kaardiväe motolaskurdiviis]]i: [[488. laskurpolk]]
Sõjaväelinnak asus [[Klooga järv]]e ääres, endises [[Klooga mõis]]as, kus oli lisaks 2-korruselisele mõisahoonele, mida kunagi staabina, veel kaks kasarmut (neist üks 2-korruseline), söökla jt hooned. Pärast nõukogude vägede lahkumist on enamik nõukogude [[sõjaväelinnak]]u hooneid lagunenud ja lammutatud, säilinud on nõukogude aegne [[Klooga Ohvitseride maja]].
<gallery>
Pilt:Klooga Ohvitseride maja.JPG|Klooga Ohvitseride maja fassad, vaade [[Aedlinna tänav]]a poolt
| |||