Saarde kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

{{tsitaat|S. khk-a loodeosa asetseb metsasel ja soisel [[Pärnu madalik]]ul, [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] ja tema lisajõgede alal. Põllumaad on siin vähe ja asustus hõre, koondudes peam. Reiu jõe äärde, kus kulgeb ka tähtsaimaks liiklusteeks olev Pärnu—Mõisaküla 1. kl. maantee. Khk-a kaguosa ulatub [[Sakala kõrgustik]]u edelaservale, mille pinnamood on iseloomustatud lamedaist põhja—lõuna-suunalisist [[voor]]test ja nende vahele lõikunud laiadest [[lammorg]]udest. Voorte laed ja nõlvad on enamasti põllustatud, tihe asustus on koondunud rohkeisse [[üksikõu]]edesse ja haja- ning haguküladesse. Asustuskeskuseks on [[Kilingi-Nõmme]] (←) alev ühes lähedal-oleva [[Saarde kirik|S. kirikuga]] ja [[Tihemetsa|Voltveti]] asunduse ning [[Tihemetsa raudteepeatus|raudteejaamaga]].||[[Eesti Entsüklopeedia]]s [[August Tammekann]]u poolne Saarde kihelkonna iseloomustus, <ref>Eesti Entsüklopeedia, VII köide, veerg 442</ref>}}

 

==Kihelkonna alad tänapäeval==

Kihelkonna maad jäävad praktiliselt tervikuna kaasaegse [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] aladele, vaid mõned külad kihelkonna idaserval kuuluvad [[Halliste vald]]a [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].