|
'''Heli põhinimetus''' on [[tähtnimetus]]i kasutavas [[kõrgustähistus]]es ühetäheline nimetus (välja arvatud b) ja [[silpnimetus]]i kasutavas kõrgustähistuses ühesilbiline nimetus. Kummaski tähistuses on erinevaid põhinimetusi 7 ehk iga [[alusheli]] jaoks.
'''Heli põhinimetus''' on [[noodikiri|noodikirjas]] [[helikõrgus]]e tähistus ([[kõrgustähistus]]) ja erinevaid [[helikõrgus]]e põhinimetusi on 7. Neid tähistatakse [[tähtnimetus|täht]]- või [[silpnimetus]]tega.
Heli põhinimetused tähtnimetustega on c, d, e, f, g, a, h, silpnimetustega do, re, mi, fa, sol, la, si.
[[Tähtnimetus]]ed on pärit [[Vana-Kreeka]]st ja [[keskaeg|keskajal]] võeti kasutusele ladina tähed [[a]], [[b]], [[c]], [[d]], [[e]], [[f]], [[g]].
b asemel kasutati:
*b quadratum (nurgeline b) ehk b [[bekarr]] (si ehk [[h (muusika)|h]])
*b rotindum (ümmargune b) ehk [[bemoll]] (sib ehk [[b (muusika)|b]])
Seoses trükikunsti arenemisega asendati [[15. sajand]]il b quadratumi märk ladina tähega h.
[[Silpnimetus]]ed võeti kasutusele [[11. sajand]]il Itaalias, kui [[Guido Arezzost]] töötas välja [[solmisatsioon]]i süsteemi, mis põhines [[heksahord]]idel (2 [[tervetoon]]i all, [[pooltoon]] keskel ja 2 [[tervetoon]]i ülal). Solmisatsioonisilbid ehk [[noot (muusika)|nootide]] silpnimed võttis lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud [[hümn]]i algussilpidest.
:'''Ut'''queant laxis
:'''re'''sonare fibris
:'''Mi'''ra gestorum
:'''fa'''muli tuorum
:'''Sol'''ve polluti
:'''la'''bii reatum
:'''S'''ancte '''I'''oannes
(Et lodevate häälepaeltega õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita, lunasta, oo Püha Johannes, ebapuhaste huulte süüteod.)
6-heliline ([[heksahord]]) solmisatsioon oli kasutusel kuni [[16. sajand]]ini. Seitsmes heli si on tuletatud viimase [[värss|värsi]] sõnade algustähtedest. [[17. sajand]]il asendati ka ut do’ga. Silpnimetused tähistasid [[relatiivne noodisüsteem|relatiivseid]] [[helikõrgus]]i, [[pooltoon]] asus '''alati''' mi ja fa vahel. Solmisatsioon aitas laulmisel tabada kergemini intervalle. Eesti jaoks kohandas "jo-le-mi" süsteemi [[Heino Kaljuste]]. Jo-le-mi süsteem on Eesti üldhariduskoolide muusikaõpetuses tänapäeval valdav, kuid muusikakoolides peetakse üldiselt sobivamaks [[Absoluutne noodisüsteem|absoluutset noodisüsteemi]].
{| class="wikitable"
|}
==Vaata veelka==
*[[Heli tulendnimetus]]
[[Altereeritud heli]]
{{Noodinimed}}
| 