Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Kloostri asutamine ja asukad: kui on liigimõiste, peab olema väikese tähega, on olemas ka Tallinna toomkirik
→‎Vaimulik ja haridustegevus: vaimulik võibki olla vaimulikuseisus, veebis on vähe viiteid sellele terminile, par
30. rida:
Samaaegselt kloostri rajamisega Tallinnas rajati Tallinna ka kool. Kool oli jagatud nn. väliseks ja sisemiseks kooliks. Esimene oli mõeldud [[vaimulik]]ele, teises anti aga haridust [[ilmik]]utele, sealhulgas said ladinakeelset haridust ka [[maarahvas|maarahva]] soost poisid. Nn. välise kooli olemasolust pärinevad esimesed andmed [[1319]]. aastast<ref name= ap>Äripäev – Tallinna dominiiklaste klooster[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3799/new_eri_artiklid_379904]</ref>. Uus klooster asutati [[1246]]. aastal.
 
Püha Katariina kloostri hoonestik oli kloostri tegevuse ajal (1246–1525) mitte[[vaimulikuseisusvaimulik]]estuseisusest elanikele ligipääsmatu koht. Erandiks oli vaid kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli kõigile avatud.
 
Dominiiklased seadsid endale eesmärgiks vahetu suhtlemise kogukonnaga. Mitmed mungad õppisid selgeks kohaliku keele, et selgitada rahvale usutõdesid. Kuna mungad oskasid rääkida eesti keelt, olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed<ref name=ap /><ref name=maiste/>.
 
Dominiiklased seadsid endale eesmärgiks vahetu suhtlemise kogukonnaga. Mitmed mungad õppisid selgeks kohaliku keele, et selgitada rahvale usutõdesid. Kuna mungad oskasid rääkida eesti keelt, olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed<ref name=ap /><ref name=maiste/>.
===Majandustegevus===
Peamine tulu tuli kloostrile kinnisvara intressidest, harvemini tegeleti ka toiduainete, koduloomade ja jalanõude müügiga. Olulised olid sidemed Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonnaga]], kes tegid kloostrile ainelisi annetusi, mille eest mungad omakorda palevetasid vennaskonna liikmete eest.<ref name=ap /> Kloostrielanikud tegelesid ka kaluritelt kala kokkuostuga ning edasimüügiga kohalikele feodaalidele, millest saadud tulu eest omandati omakorda põllumajandustoodandut. Klooster sai ka sissetuleku kloostris pruulitavate erinevate [[õlu|õllede]] müügist.