Kõrgendav pingemuundur: erinevus redaktsioonide vahel

 

Kui transistor suletakse, takistab induktiivpool voolu muutumist ning selle klemmidele indutseerub sisendpingega samasuunaline pinge. Kui nende kahe pinge summa ületab väljundkondensaatoril olevat pinget, avaneb diood ning kogu vool liigub edasi kondensaatorisse ja koormusesse. Kuna muunduri väljundpinge on kõrgem kui sisendpinge, siis on induktiivpool selle aja jooksul pingestatud tagurpidiselt. Seetõttu langeb voolutugevus induktiivpoolis ajas lineaarselt kuni nullini või transistori avanemiseni. <ref name="Switchmode Power Supply Handbook" />

 

==Töörežiimid==

Tuleb märkida, et see ebastabiilsus ei ole põhjustatud juhtahela puudustest vaid muunduri komponentide dünaamikast - induktiivpooli voolu kasvatamise ajal ei ole võimalik väljundisse voolu anda. Kiiresti reageeriv juhtahel reageerib järsule koormuse tõusule terve töötsükli jooksul transistori sees hoidmisega. Sel viisil taastub väljundpinge küll kõige kiiremini, kuid väljundvool selle perioodi jooksul on null ja väljundpinge kõikumine on seetõttu kogu ülemineku jooksul suur. Ainuke võimalus, kuidas pingekõikumisi vähendada on piirata täiteteguri muutmise kiirust juhtahela poolt. <ref name = "Switching Power Supply Design" />

Katkelises režiimis seda probleemi ei esine - kahe töötsükli vahel olevat ajavahemikku saab kasutada transistori töösoleku aja suurendamiseks. Kui aga väljundi saavutamiseks on vaja pikemat ajavahemikku, kui töötsüklite vahel on, satub muundur pidevasse režiimi.<ref name = "Switching Power Supply Design" />

 

==Viited==