Kõrgendav pingemuundur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zidik (arutelu | kaastöö)
Zidik (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
25. rida:
===Katkeline===
[[File:Boost chronogram discontinuous.png|thumb|Pinge ja voolu ajaline käik katkelises töörežiimis olevas boost muunduris]]
Katkelisel tööviisil oleval muunduril peatub induktiivpoolis vool iga töötsükli lõpus. Töötsükli alguses lülitatakse transistor sisse, mis põhjustab induktiivpooli lineaarse voolu kasvu kuni maksimumväärtuseni <math>I_p = {V_{dc}*T_{on} \over L_1}</math>. Selle aja jooksul salvestub induktiivpooli eneriga. <math>E={L_1*I_p^2 \over 2}</math> Seejärel lülitatakse transistor välja ning induktorisse salvestunud eneriga liigub väljundisse. Kuna töötsükli lõpuks on induktoris olev vool ja seega ka energia null, on kogu energia läinud väljundisse. Seega on induktori poolt väljundisse antav võimsus P=E/T = (0.5*L1*Ip^2) / T. Ajal, mil transistor on välja lülitatud teeb väljundis tööd ka sisendpinge. Pdc = Vdc *(Ip/2) *(Tp/T). Kogu koormuseni jõudev võimsus on nende kahe summa. <ref name = "Switching Power Supply Design" />
 
===Pidev===
[[File:Boost chronogram.svg|thumb|Pinge ja voolu ajaline käik pidevas töörežiimis olevas boost muunduris]]
Pideval tööviisil ei peatu vool induktiivpoolis tsükli lõpus ja säilib kogu stabilisaatori töö jooksul. Töötsükli esimese poole jooksul on transistor lahti ning voolutugevus induktiivpoolis tõuseb. Töötsükli teises pooles on transistor kinni ning voolutugevus induktiivpoolis langeb <ref name = "Switching Power Supply Design" />
 
* Võiks veel kirjutada järskudest muutusest ja stabiilsusest **
=== Ebastabiilsus pidevas töörežiimis ===
Kui pidevas režiimis töötava boost muunduri sisendpinge väheneb või koormuse voolutarve suureneb järsult, hakkab ka muunduri väljundpinge langema. Et hoida seda samal pingel, peab väline juhtelektroonika suurendama täitetegurit. Täiteteguri vähendamine aga põhjustab alguses veel suurema väljundpinge languse, kuna transistori lahtioleku aega vähendatakse kinnioleku aja arvelt. Seega väheneb ka aeg, mil induktiivpoolist läbi dioodi vool väljundisse liigub. Soovitud väljundpinge taastub alles pärast mitut töötsüklit, kui induktiivpoolis olev voolutugevus on piisavalt suureks kasvanud. <ref name = "Switching Power Supply Design" />
Tuleb märkida, et see ebastabiilsus ei ole põhjustatud juhtahela puudustest vaid muunduri komponentide dünaamikast - induktiivpooli voolu kasvatamise ajal ei ole võimalik väljundisse voolu anda. Kiiresti reageeriv juhtahel reageerib järsule koormuse tõusule terve töötsükli jooksul transistori sees hoidmisega. Sel viisil taastub väljundpinge küll kõige kiiremini, kuid väljundvool selle perioodi jooksul on null ja väljundpinge kõikumine on seetõttu kogu ülemineku jooksul suur. Ainuke võimalus, kuidas pingekõikumisi vähendada on piirata täiteteguri muutmise kiirust juhtahela poolt. <ref name = "Switching Power Supply Design" />
Katkelises režiimis ei esine seda probleemi - kahe töötsükli vahel olevat ajavahemikku saab kasutada transistori töösoleku aja suurendamiseks. Kui aga väljundi saavutamiseks on vaja pikemat ajavahemikku, kui töötsüklite vahel on, satub muundur pidevasse režiimi.<ref name = "Switching Power Supply Design" />
==Sortimata info==
(http://d1.amobbs.com/bbs_upload782111/files_36/ourdev_620512QYU5Z7.pdf):
"Impulss-stabilisaatorite väljundvooluks loetakse koormusele mineva voolu ja sellega paralleelselt asetseva väljundkondensaatorisse mineva voolu summat" Pinget tõstva impulss-stabilisaatori väljundvool on alati katkendlik ja sisendvool pidev.
 
Induktiivpooli klemmidele rakenduvate pingete ajal
==Viited==
<references />