Vastseliina piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P surnud link |
Resümee puudub |
||
5. rida:
[[Pilt:Vastseliina linnuse varemed.jpg|thumb|Linnuse vaade idast 19. sajandil.<br><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>]]
'''Vastseliina piiskopilinnuse''' ([[saksa keel|saksa]] ''Neuhausen'') varemed asuvad [[Vana-Vastseliina]] külas umbes 5 km kaugusel [[Vastseliina]] alevist [[Vastseliina vald|Vastseliina vallas]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] strateegiliselt tähtsas kohas [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] kõrgel kaldal kohas, kus [[Meeksi oja]] Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses
Tänapäeval tegutsevad linnuse juures kohvik-suveniiripood ja külastuskeskusendises Piiri kõrtsi hoones, mille muuseum tutvustab nii
==Linnuse ajalugu==
Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina [[linnus]]e ehitamist [[Tartu piiskopkond]]a
Kuigi Vastseliina linnus asus Tartu piiskopkonna maadel ja linnuse praeguses nimetuses on viide piiskopile, oli selle ehitamise korraldajaks ja arvatavasti ka algatajaks hoopis [[1237]] [[Mõõgavendade Ordu]] järeltulijana loodud [[Liivi Ordu]] oma 24. ordumeistri [[Burchard von Dreileben]]i isiklikul juhtimisel.
16. rida:
Sellel ajal püstitati nelinurkse põhiplaaniga peatorn ([[tornlinnus]]). Selle mõõdud olid jalamilt 14,5 ja 19 meetrit, müüride paksus ulatus 3-4,5 meetrini. Kolmel võlvitud lagedega korrusel asusid kelder, kabel ja relvaruum, nende peal veel kolm kaitsekorrust.
Hiljem kandis linnus Neuhauseni ja Schloß Neuhauseni nime. [[1379]] rajati endise tornlinnuse ümber ristkülikukujuline [[laagerkastell]] ja linnus ümbritseti [[kaitseõu]]ega. [[15. sajand]]i lõpul ehitati kirdetorn. [[16. sajand]]i alguses ehitati
Looduslikult kõige vähem kaitstud lõunaküljel olid kaitset parandav
Vastseliina linnus asus vana [[Riia]]–[[Pihkva]] kaubatee ääres. Peale selle etendas ta tähtsat osa ka [[palverännak]]ute sihtpunktina.
28. rida:
Vastseliina linnus jäi venelaste kätte aastani [[1582]], seega peaaegu sõja lõpuni. Liivi sõja alguses likvideeriti Tartu piiskopkond ja [[1562]] ka Liivi ordu, alistudes [[Poola]]le. Nii ei olnud 1582. aastal olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui [[Jam Zapolski vaherahu]]ga Vene tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]] vahel läks Vastseliina Rzeczpospolitale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune [[Poola aeg|Poola võimuperiood]].
[[1620]]. aastal [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|alanud võitlus Poola]] ja [[Rootsi]] vahel Liivimaa pärast olid [[1625]]. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõda]] [[1656]]–[[1658]] algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises [[21. juuli]]l 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta [[Vallisaare vaherahu]] ja [[1661]]. aasta [[Kärde rahu]] tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. [[Põhjasõda]] muutis [[1702]] Vastseliina linnuse varemeteks. Kätte oli jõudnud [[
Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnuse[[kabel]], kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst [[Innocentius VI]] [[1354]]. aastal.
42. rida:
==Välislingid==
{{commonskat|Vastseliina Castle|Vastseliina piiskopilinnus}}
*
*
*
*
*{{kultuurimälestis|ID=14081}}
| |||