Franz II: erinevus redaktsioonide vahel

Franz I suutis säilitada oma riigi suhtelise iseseisvuse isegi Napoleoni võimu kõrgperioodil, seda paljuski tänu teise keisritiitli võtmisele. Aastal [[1809]] püüdis ta teiste Saksa riikide solidaarsustundele rõhudes korraldada ühissõda [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] vastu, kuid teised olulised Saksa riigid eelistasid toetada Napoleoni, olles moodustanud tema protektoraadi all [[Reini Liit|Reini Liidu]] ning isegi [[Venemaa keisririik|Venemaa]] kuulutas Austriale sõja, olles parajasti vallutanud [[Rootsi]]lt [[Soome]]).

[[Wagrami lahing]]us said austerlased lüüa ja Franz pidi leppima juba teise alandava kaotusega (esimene oli [[Austerlitzi lahing]] [[1805]]). Siiski suutis ta ka nüüd suhtelise iseseisvuse säilitada, peamiselt tänu osava poliitiku [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Metternich]]i abile, kelle ta samal aastal välisministriks määras. Metternich korraldas Franzi tütre [[Marie-Louise (Austria)|Marie-Louise]] abielu Napoleoniga, et saavutada Prantsusmaa keisri soosing.

Liit Napoleoniga oli siiski vaid olupoliitika sunnitud käik. Kui too Venemaal lüüa sai, oli Austria üks esimesi, kes talle sõja kuulutas ning [[1815]] taastati [[Viini kongress]]il Austria suurriigistaatus täielikult.