Cēsis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
32. rida:
[[1209]]. aastal asusid ristisõdijad rajama [[Võnnu ordulinnus]]t, kuid selle valmimine võttis aastakümneid. Eestlased piirasid ristisõdijate käes olnud Võnnu muinaslinnust [[1210]]. aastal, enne [[Ümera lahing]]ut, suutmata seda vallutada. Sama edutult piirasid seda [[venelased]] [[1218]] ja [[1221]].
Esialgu oli asustus üksnes seespool [[Võnnu ordulinnus|lossimüüre]]. [[13. sajand]]il hakkas ka väljapoole lossi püsiv asustus kujunema. Aastatel 1283–1287 ehitati Liivimaa ordule kuulunud [[Võnnu Püha Johannese kirik]] ([[saksa keel]]es ''Johannis Kirche in Wenden''), linnaõigused sai Cēsis [[1323]]. Linn kuulus ka [[Hansa liit]]u.
Cēsis oli [[Liivi ordu]]riigi keskus, sealne [[Võnnu ordulinnus|linnus]] oli alates [[1484]] ordumeistri residents. Igal aastal kogunes seal ordu [[peakapiitel]]. Ordule kuulunud [[Võnnu Püha Johannese kirik]]usse, mis mahutab 4 tuhat inimest, on maetud hulk ordutegelasi, sealhulgas [[Wolter von Plettenberg]].
| |||