Renessanssarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P kat |
artiklist Renessanss |
||
1. rida:
'''Renessanssarhitektuur''' on Euroopa [[arhitektuur]], mis pärineb perioodist [[15. sajand]]i algus kuni [[17. sajand]]i algus (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on [[antiikarhitektuur]]i ja
Renessansile eelnes arhitektuuris [[gooti stiil]] ning järgnes [[barokkarhitektuur|barokk]].
6. rida:
Renessansile on iseloomulikud sümmeetria, proportsioon ja elementide reeglipärasus. Eeskujuks võeti eriti Vana-Rooma arhitektuuri, millest oli säilinud arvukalt näiteid. Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, [[pilaster|pilastrite]], [[poolkaar]]te, [[kuppel|kuplite]] ja [[nišš]]idega.
== Eestis ==
1520.-30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud [[Gooti stiil|gooti]] [[teravkaar]]motiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli [[lamekaar]]seteks, levima hakkasid [[rustika]]motiiv ja [[ümarkaar]]. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on [[Purtse linnus|Purtse vasallilinnus]]; teised tuntuimad esindajad on [[Mustpeade maja]] Tallinnas, [[Tallinna vaekoda]] (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, [[Pärnu-Jaagupi kirik]]u pikihoone ning Haapsalu lähedase [[Kiltsi mõis]]a liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessanss[[Kantsel|kantsleid]] ja -[[altar]]eid.
1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma [[Barokk|barokiga]].
[[Kategooria:Renessanss]]
| |||