Cēsis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida:
| asendikaardi_pilt =
}}
[[Pilt:Cesis Burg.jpg|pisi|Ordulinnus]]▼
'''Cēsis''' ([[eesti keel|eesti]] '''Võnnu''', [[saksa keel|saksa]] ''Wenden'', [[liivi keel|liivi]] ''Venden'') on linn [[Läti]]s [[Vidzeme]]s.
24. rida:
== Ajalugu ==
▲[[Pilt:Cesis Burg.jpg|left|pisi|Ordulinnus]]
[[File:Bm02022bm.jpg|left|pisi|Võnnu linnuse ja linna plaan. [[Johann Christoph Brotze]]]]
Cēsise (Võnnu) asula alguseks loetakse [[1206]]. aastat. [[Võnnu muinaslinnus]] eksisteeris aga tõenäoliselt juba [[11. sajand]]il ja läks [[1201]] [[Mõõgavendade ordu]] valdusse. [[1209]]. aastal asusid ristisõdijad rajama [[Võnnu ordulinnus]]t, kuid selle valmimine võttis aastakümneid. Eestlased piirasid ristisõdijate käes olnud Võnnu muinaslinnust [[1210]]. aastal, enne [[Ümera lahing]]ut, suutmata seda vallutada. Sama edutult piirasid seda [[venelased]] [[1218]] ja [[1221]].▼
Esialgu oli asustus üksnes seespool lossimüüre. [[13. sajand]]il hakkas ka väljapoole lossi püsiv asustus kujunema. Linnaõigused sai Cēsis [[1323]]. Linn kuulus ka [[Hansa liit]]u. Cēsis oli [[Liivi ordu]]riigi keskus, sealne [[Võnnu ordulinnus|linnus]] oli alates [[1484]] ordumeistri residents. Igal aastal kogunes seal ordu [[peakapiitel]]. Ordule kuulunud Püha Johannese kirikusse, mis valmis erakordselt lühikese aja, kõigest 3 aastaga ([[1281]]–[[1284]]) ja mahutab 4 tuhat inimest, on maetud hulk ordutegelasi, sealhulgas [[Wolter von Plettenberg]].▼
Cēsise (Võnnu) asula alguseks loetakse [[1206]]. aastat. [[Võnnu muinaslinnus]] eksisteeris aga tõenäoliselt juba [[11. sajand]]il ja läks [[1201]] [[Mõõgavendade ordu]] valdusse.
===Liivimaa orduaeg===
[[1747]] kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] Cēsise kantslerile [[Aleksei Bestužev-Rjumin]]ile. [[1777]] omandas lossivaremed [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Sivers]], kes laskis oma residentsi ehitada lossivaermete idaossa, ühendades selle otsaseina kindlustustorniga. [[1812]] rajati [[romantism|romantilises]] stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja [[veekogu]]dega, milles peegelduvad lossivaremed.▼
▲
Esialgu oli asustus üksnes seespool [[Võnnu ordulinnus|lossimüüre]]. [[13. sajand]]il hakkas ka väljapoole lossi püsiv asustus kujunema. Aastatel 1283–1287 ehitati Liivimaa ordule kuulunud [[Võnnu Püha Johannese kirik]], linnaõigused sai Cēsis [[1323]]. Linn kuulus ka [[Hansa liit]]u.
[[1785]]. aastal nimetati linn [[Võnnu kreis]]i [[maakonnalinn]]aks, linna arengut kiirendasid [[1868]] linna jõudnud Riia–Pihkva maantee ja [[1889]] linna jõudnud raudtee.▼
▲
===Liivima sõjas===
[[Vene-Liivi sõda|Liivimaa-Vene sõja]] tulemusel [[1561]]. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] võimu alla. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati Liivi sõja ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]].
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]], [[1577]]. aastal piiras Cēsist [[Ivan Julm]]a sõjavägi. Lossi kaitsnud [[garnison]] hävitas lossi, et vältida selle sattumist vaenlase kätte. [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] [[Võnnu lahing (1580)|lähedal]].
===Poola aeg===
[[Pilt:Cesis Kirche+Haus.jpg|pisi|[[Võnnu Jaani kirik]] vanalinnas]]▼
[[1588]] kogunes linnas [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]], mis tunnistas allumist [[Poola-Leedu|Poola]]le, kuid Poola osaks sai Cēsis alles [[1598]].
[[Poola aeg|Poola ajal]] oli Võnnu [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] ja Rzecapospolita [[rooma-katoliku kirik]]u piiskopkonna keskus (1583–1626).
===Rootsi aeg===
Linn jäi katoliiklikuks seni, kuni läks [[1620]] [[Rootsi]] alluvusse. Linnus taastati, kuid hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]] uuesti ja läks samal aastal [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu.
===Venemaa keisririigis===
Võnnu oli [[Võnnu kreis]]i keskus, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia kubermang]]u, [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] ja [[Liivimaa kubermang]]us.
▲[[1747]]. aastal kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] Cēsise
▲[[1785]]. aastal nimetati linn [[Võnnu kreis]]i [[maakonnalinn]]aks, linna arengut kiirendasid [[1868]] linna jõudnud [[Riia–Pihkva maantee]] ja [[1889]] linna jõudnud raudtee.
===20. – 21. sajand===
Cēsisel on oluline koht nii [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] kui ka Läti Vabariigi sõjaväe ajaloos: [[23. juuni]]l [[1919]] purustasid eestlased ja lätlased [[Võnnu lahing]]us ülekaalukad ''[[Landeswehr]]'''i väed. Selle lahingu mälestuseks tähistatakse [[Eesti]]s igal aastal 23. juunil [[Võidupüha]]. Linna keskväljakul asub [[Võnnu vabadussammas|monument]] Eesti ja Läti relvavendlusele (rajatud [[1924]], demonteeritud [[1951]], taastatud [[1998]])<ref>http://www.vietas.lv/objekts/uzvaras_piemineklis/</ref>
41. rida ⟶ 65. rida:
Cēsises õppis maalimist [[Johann Köler]].
▲[[Pilt:Cesis Kirche+Haus.jpg|pisi|Jaani kirik vanalinnas]]
==Vaatamisväärsused==
50. rida ⟶ 72. rida:
Alates [[1949]] asub kunagises ordulinnuses Cēsise ajaloomuuseum.
== Sõpruslinnad ==
Cēsise [[sõpruslinn]]ad on:
*[[Achim]] ([[Saksamaa]]),
*[[Ainaži]] (Läti),
*[[Alytus]] ([[Leedu]]),
*[[Frederiksberg]] ([[Taani]]),
*[[Konstancin-Jezioma]] ([[Poola]]),
*[[Rakvere]] (Eesti),
*[[Rokiškis]] (Leedu),
*[[Žovkva]] ([[Ukraina]]),
*[[Tara (Venemaa)|Tara]] (Venemaa),
*[[Tyresö vald]] (Rootsi),
*[[Varese]] ([[Itaalia]]) ja
*[[Venafro]] (Itaalia).
==Vaata ka==
| |||