Vikipeedia

Saksamaa 1945–1949: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Parandatud
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{| border="1" cellpadding="2" style="float:right; border-collapse:collapse; border-color:#f2f2f4; margin-left:15px; margin-bottom:15px; width:38%; font-size:90%; border: 1px #aaaaaa solid;"
! align="center" colspan="2" style="letter-spacing:0.8px; background-color:#f2f2f4; font-size:130%;" | '''Saksamaa 1945–1949'''
25. rida ⟶ 24. rida:
|}
 
'''Saksamaa aastatel 1945–1949''' olion periood [[Saksamaa]]l pealeajaloos seda,alates kui ta oli kaotanudkaotusest [[Teine maailmasõda|TeiseTeises maailmasõjamaailmasõjas]] ja kuni loodi kaks uutSaksamaa riiki:jagamiseni [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigiks]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks]].
[[1945]] veebruaris toimus [[Jalta konverents]], millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.
 
[[1945]]. aasta juuli-augustveebruaris toimus [[PotsdamiJalta konverents]], kusmillest arutasidvõtsid sõja võitnudosa [[USAJossif presidentStalin]], [[HarryFranklin Truman]],Delano [[NSVL]]-st [[StalinRoosevelt]] ja [[Winston Churchill]]. (hiljemSeal Attlee) [[Suurbritannia]]stkooskõlastati Saksamaa sõjajärgsepurustamine korraldamisening küsimusi,sõjajärgne määrasidmaailmakorraldus. kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla.
 
1945. aasta juulis-augustis toimus [[Potsdami konverents]], kus võitjariike esindanud [[USA president]] [[Harry Truman]], [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees Jossif Stalin ja [[Suurbritannia]] peaminister Winston Churchill (hiljem [[Clement Attlee]]) arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks ja saavutasid kokkuleppe sõjaroimarite rahvusvahelise kohtu alla andmiseks.
[[20. november]] [[1945]] – [[1. oktoober]] [[1946]] toimus [[Nürnbergi protsess]], kus mõisteti kohut [[Kolmas Reich|Hitleri Saksamaa]] partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. ▼
 
▲[[20. november|20. novembrist]] [[1945]] – [[1. oktoober|1. oktoobrini]] [[1946]] toimus [[Nürnbergi protsess]], kus mõisteti kohut [[Kolmas Reich|Hitleri Saksamaa]] partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks.
Saksamaa jagamisega okupatsioonitsoonideks ei taotletud selle killustamist, vastupidisel arvamusel oli NSVL. Loodi [[Liitlaste Kontrollnõukogu]], mille ülesandeks oli okupatsioonitsoonitsoonide probleemide ühine lahendamine ja tulevikus nende taasühendamine. See nõukogu siiski ei toiminud NSVL eriarvamuste tõttu.▼
 
▲Saksamaa jagamisega okupatsioonitsoonideks[[okupatsioon]]itsoonideks ei taotletud selle killustamist, vastupidisel arvamusel oli NSVL[[NSV Liit]]. Loodi [[Liitlaste Kontrollnõukogu]], mille ülesandeks oli okupatsioonitsoonitsoonide probleemide ühine lahendamine ja tulevikus nende taasühendamine. Seetulevikus, NSV Liidu eriarvamuste tõttu see nõukogu siiski ei toiminud NSVL eriarvamuste tõttu.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides teostati [[1948]]. aastal [[rahareform]], mis ei meeldinud NSVL-le ja Stalin otsustas liitlaste garnisoni [[Lääne-Berliin]]ist välja tõrjuda. Selleks suleti [[Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal|Nõukogude sõjaväeadministratsiooni poolt Saksamaal]] kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega. [[Berliini blokaad]] algas [[24. juuni]] [[1948]] ja kestis 324 päeva lõppedes mais 1949. Berliini varustamiseks organiseerisid Lääneriigid [[lennusild|lennusilla]].▼
 
▲[[USA]], [[Prantsusmaa]] ja Suurbritannia tsoonides teostati [[1948]]. aastal [[rahareform]], mis ei meeldinud NSVL-leNSV Liidule ja Stalin otsustas liitlaste garnisoni[[garnison]]i [[Lääne-Berliin]]ist välja tõrjuda. Selleks suleti [[Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal|Nõukogude sõjaväeadministratsiooni poolt Saksamaal]] kõik raud-Berliini jalääneliitlaste maanteed,okupatsioonitsoonidega misühendanud ühendasidraud- Berliinija lääneliitlaste okupatsioonitsoonidegamaanteed. [[Berliini blokaad]] algas [[24. juuni]] [[1948]] ja kestis 324 päeva, lõppedes mais [[1949]]. Berliini varustamiseks organiseerisid Lääneriigid [[lennusildõhusild|lennusillaõhusilla]].
[[7. august]] [[1949]] kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine [[Saksamaa Liitvabariik]] (SLV) ja 7. oktoobril 1949 kuulutas NSVL oma tsoonis välja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksamaa Demokraatliku Vabariigi]] (SDV). ▼
 
▲[[7. august]]il [[1949]] kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine [[Saksamaa Liitvabariik]] (SLV). jaSama aasta 7. oktoobril 1949kuulutas kuulutasNSV NSVLLiit oma tsoonis välja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksamaa Demokraatliku Vabariigi]] (SDV).
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa_1945–1949"