Redaktsioon: 19. oktoober 2006, kell 23:53 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 471 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. oktoober 2006, kell 21:47 redigeeri eemalda Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{kopipeist\|allikas=http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=606&kateg=2&alam=69&leht=5}} {{vikinda}} '''Otepää kõrgustik''' ~~on [[maastikurajoon]], mis~~ asub [[Lõuna-Eesti]]s [[Otepää]] linna, [[Valgamaa\|Valga-]], [[Põlvamaa\|Põlva]], [[Tartumaa\|Tartu]] ja ~~lähimaakondade~~[[Võrumaa\|Võru]] maakondade aladel. Otepää [[kõrgustik]]u pindala on umbes 1200 km². Selle läbimõõt põhjast lõunasse kui ka idast läände on ligikaudu 40 kilimeetrit. Otepää kõrgustikku saab piki jalamit üsna hõlpsasti piiritleda seal, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu [[Rõngu org\|Rõngu]] ja [[Elva org]] läänes, [[Voika-Tatra ürgorg]] põhjas, [[Reola ürgorg\|Reola]] ja vähesel määral [[Ahja ürgorg]] idas. Raskem on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub [[Karula kõrgustik]]. Siin piiritletakse Otepää kõrgustikku üldjoontes [[Urvaste ürgorg\|Urvaste ürgoru]] kaguosa — [[Sulbi]]– [[Puskaru]] joonel. Kõrgustiku pinna [[suhteline kõrgus]] on peamiselt rohkem kui 100 meetrit. Kõrgustikul on künklik pinnamood, mida moodustuvad jäätumiste setted 200 meetri paksusega. Selle suurus on u. 1200 km² ja läbimõõt põhjast lõunasse kui ka idast läände ligikaudu 40 kilimeetrit. Kõrgustik paikneb ümbritsevatest tasastest aladest enam kui 100 meetri võrra kõrgemal ja on vahelduva künkliku pinnamoega. See on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest, mille paksus ulatub 200 meetrini. Paksu pinnakatte moodustavad nii viimase kui ka varasemate jäätumiste setted. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad [[Rõngu org\|Rõngu]] ja [[Elva org]] läänes, [[Voika-Tatra ürgorg]] põhjas, [[Reola ürgorg\|Reola]] ja [[Ahja ürgorg]] idas. Otepää kõrgustik jaotub põhiliselt kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhjakirde — lõunaedela sihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see [[Elva jõgi\|Elva jõe]] oruga ning lõunas on jätkuks [[Väike Emajõgi\|Väikese Emajõe]] org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve — [[Pangodi järv\|Pangodi]], [[Nõuni järv\|Nõuni järv]] ja [[Pühajärv]]. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ning kõrgem. Siin paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas [[Kuutse mägi]], [[Kõrgemägi]] , [[Tsiatrahvimägi]] ning [[Harimägi]]. Kagus Otepää kõrgustikuga liitub [[Karula kõrgustik]] ja piirid seal on väljendanud nõrgelt [[Urvaste ürgorg\|Urvaste ürgoru]] kaguosaga [[Sulbi]]– [[Puskaru]] joonel. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde — lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120–130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve — [[Pangodi järv\|Pangodi]], [[Nõuni järv\|Nõuni järv]] ja [[Pühajärv]]. Põhjas vagumus ühineb [[Elva jõgi\|Elva jõe]] oruga ning lõunas seda jätkub [[Väike Emajõgi\|Väikese Emajõe]] org. Kõrgustiku ulatuslikum, kuid laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ja ebaühtlasema pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning [[Põlvamaa]] piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis paistavad eriti silma kuplikujulised [[Väike Munamägi]] ja [[Tedremägi]]; ida pool [[Tõikamägi]] ja [[Laanemägi]]. Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses asuvad [[Kambja Köstrimäed]]. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on märkimisväärne üsna sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurimateks nendest on [[Kooraste org]], [[Jõksi-Piigandi org]], [[Erastvere-Ahja org]] ning Urvaste ürgorg. Mille juurde kuuluvad piklike orujärvede ahelikud. Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: [[Kuutse mägi]], [[Kõrgemägi]] , [[Tsiatrahvimägi]] ning [[Harimägi]]. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised [[Väike Munamägi]] ja [[Tedremägi]]; ida pool [[Tõikamägi]] ja [[Laanemägi]]. Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum keskosa (pindala 23 000 ha) kuulub alates [[1979]]. aastast [[Otepää maastikukaitseala]] koosseisu, mis ühendab endised Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja [[Kambja Köstrimäed]] paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on [[Kooraste org]], [[Jõksi-Piigandi org]], [[Erastvere-Ahja org]] ning Urvaste ürgorg. Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) [[maastikukaitseala]]d. [[1979]]. aastal nad oli ühenenud suurimaks Eestis [[Otepää maastikukaitseala]]ks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa. Otepää kõrgustik on [[Kõrg-Eesti allprovints]]i [[Kagu-Eesti kõrgustikud maastikuvaldkond\|Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna]] [[maastikurajoon]], seda ümbritsevad [[Ugandi lavamaa]], [[Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund]] ja [[Võru-Hargla nõgu]]. ==Otepää kõrgustiku kõrgeimad tipud== 28. rida ⟶ 33. rida: <tr><td>Tedremägi</td><td>177,5 m</td></tr> </table > [[Kategooria:Maastikuteadus]] [[Kategooria:Eesti geograafia]] [[Kategooria:Regionaalgeoloogia]]

Otepää kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel