Tallinna Ülikool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Tallinna Õpetajate Instituut: Sõnastus, uus sektsioon
41. rida:
[[1947]] reorganiseeriti õppeasutus kuueaastase õppeajaga Tallinna Õpetajate Instituudiks. Neljal esimesel kursusel oli üldhariduslik iseloom, 5. ja 6. kursusel valmistuti üliõpilastena õpetajatööks. Avati eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse, inglise keele, ajaloo, füüsika-matemaatika ja loodusteaduste-geograafia eriala. Täiendavalt võis õppida ka muusikat ja laulmist, joonistamist ja joonestamist ning kehalist kasvatust. Lõpetaja sai 5.–7. klassi õpetaja kutse. 1947-51 juhtis instituuti [[Kristjan Kure]].
 
[[1952]]. aastal muudeti Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks õppeajaga 4 aastat [[statsionaarne õpe|statsionaarses õppes]] ja 5 aastat [[kaugõpe|kaugõppes]].

===Tallinna Pedagoogiline Instituut===
1955. aastal nimetati see ümber [[Eduard Vilde]] nimeliseks Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks (TPI). Rektoriteks olid 1951 (teistel andmetel 1952) kuni 1960 oli rektor [[Karl Prinkman]]., 1960-68 oli rektor [[Arnold Koop]], 1968–1973 [[Johannes Jakobson]], 1973–1979 [[Kalev Koger]], 1979-92 [[Rein Virkus]].
 
Aegamööda õppeasutuse profiil laienes. [[1965]]. aastal alustas tööd kultuurharidustöö osakond, [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] toodi üle raamatukogunduse ja bibliograafia eriala, kaks aastat hiljem avati koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala. Kõrvuti õppetöö korraldamisega kujunes instituudi üheks põhiülesandeks erialase teadustöö arendamine ning oma erialadele järelkasvu koolitamine.
 
Üliõpilasi oli 1. oktoobril <a href="tel:1978 2899">1978oli üliõpilasi 2899</a> (neist 1630 päevaosakonnas), õppejõude 1. jaanuar 1979 seisuga 232 õppejõudu (sealhulgas 3kolm professorit ja 49 dotsenti, doktoreidkolm 3doktorit, kandidaate 87 kandidaati).
 
[[1983]]. aastal lõpetati keeleteaduskonna uue õppehoone ja üliõpilaste ühiselamu ehitamine. Samal aastal hakkas ilmuma [[Pedagoogikaülikool (ajaleht)|ajaleht]].