Erinevus lehekülje "Połack" redaktsioonide vahel

Lisatud 1107 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
[[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest [[valgevenelased|valgevenelasi]] 80,03 %, [[venelased|venelasi]] 14,75 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,86 %, [[poolakad|poolakaid]] 0,43 % ja [[juudid|juute]] 0,29 %.
==Ajalugu==
Połack (Polotsk) on üks vanimaid [[idaslaavlased|idaslaavi]] linnu. Seda mainiti [[Nestori kroonika]]s koos [[Murom]]i ja [[Beloozero]]ga seoses [[862]]. aasta sündmustega. Połack on üks vanimaid idaslaavi linnu, koos [[Kiiev]]i ja [[Novgorod]]iga. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. [[10. sajand]]il oli Połack [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] keskus, [[12. sajand]] jagunes vürstiriik maakondadeks ning [[1223]]. aastal liideti ja muudeti [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] osastisvürstiriigiks.
 
Linnas on [[1044]]–[[1066]] ehitatud [[Połacki Püha Sofia katedraal|Püha Sofia katedraal]]. [[11. sajand|11.]] – [[12. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriigi ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati [[Püha Sofia katedraal]], märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], kus ehitati samuti [[Ida-Rooma]] [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] eeskujul [[Novgorodi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia katedraal]].
 
Enne [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdu]] kogusid [[Połacki vürst]]id andamit andamit neid ümbritsevatelt [[balti hõimud]]elt ([[žemaitid]], [[latgalid]] jt.) ja vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: [[Jersika vürstiriik]], [[Koknese vürstiriik]]. [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] algetapil, asudes levitama ristiusku [[Daugava]] jõe suudmes liivlaste seas, nõutas [[Üksküla piiskop]] [[Meinhard]] nõusolekut Połacki vürst Vladimirilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] poolt, püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud [[1212]]. aastal sõlmima [[Riia piiskop]]iga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladele. [[1216]]. aastal kavandas vürst Vladimir saarlastega [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Sõjakäik Riiale|ühist sõjakäiku Riiale]], kuid suri enne sõjakäiku.
 
13. sajandil liideti [[Valge-Vene]] alad [[Leedu suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga]] ja hiljem [[Rzeczpospolita]]ga, [[1772]]. aastal liideti [[Esimene Poola jagamine|Esimeses Poola jagamises]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigiga]].
59 881

muudatust