Koivaliina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Koivaliina kihelkond |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
20. rida:
}}
'''Koivaliina''' (eesti keeles ka: Koivalinn; [[läti keel]]es '''Gaujiena'''; kunagine nimi '''Atzele'''; [[saksa keel|saksakeelne]] nimi ''Adsel'') on asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]], [[Koivaliina vald|Koivaliina valla]] keskus.
Piirkonna esmamainimine jääb juba [[1111]]. aastasse.
[[Koivaliina mõis]]akompleks on üks suuremaid Lätis. Seal asus ka [[Atsele ordulinnus]].
==Ajalugu==
[[Pilt:Koivaliina 900.JPG|pisi|left|Koivaliina 900. aastapäeva mälestuskivi]]
Koivaliina kirjalik esmamainimine (Очела) langeb [[1111]]. aastasse, mille all Novgorodi kroonikas on juttu vürst Mstislavi sõjaretkest. Varajased riiklikud moodustised [[Põhja-Vidzeme]]s olid Tālava ja Atzele-maa. Viimase lääneosas asus vana [[latgalid|latgalite]], [[liivlased|liivlaste]] ja [[eestlased|eestlaste]] asula, mille nimi oli samuti Atzele.
Aastal [[1224]] läks Atzele [[ristirüütlid|ristirüütlite]] kätte. Koiva veetee ja [[Riia]]–[[Pihkva]] tee ristumiskohana oli see koht suure [[strateegiline tähtsus|strateegilise tähtsusega]], mistõttu [[Liivi ordu]] rajas [[1238]] sinna kivist [[Atsele ordulinnus]]e. Kui [[1342]] rajati linnus ka [[Alūksne]]sse, siis Koivaliina linnuse tähtsus vähenes.
31. rida ⟶ 36. rida:
==Mõisakompleks==
{{Vaata|Koivaliina mõis}}
===Peahoone===
[[
[[
Gaujiena mõisakompleks on üks suuremaid Lätis. Selle keskosa asub [[18. sajand]]i lõpus lammutatud keskaegse kindluse eellinna territooriumil.
55. rida ⟶ 60. rida:
==Ordulinnuse varemed==
[[Pilt:Gaujiena Castle ruins 06.JPG|pisi|Koivaliina ehk Atsele ordulinnuse varemed]]
{{Vaata|Atsele ordulinnus}}
Pargis on Koivaliina lossivaremed. [[Koiva]] kõrgele kaldale ehitati [[1236]]–[[1238]] [[ordulinnus]], mis oli üks väiksematest kindlustatud lossidest Liivimaal ja üks vanematest Läti alal. Legendi järgi aeti lossimüüri ehitusele kokku kogu ümbruskonna rahvas, sealhulgas, naised, raugad ja lapsed, kui nad ainult jaksasid seitsme naela raskust kivi tõsta. Alguses ei tahtnud ehitus kuidagi edeneda, sest mis päeval ehitati, see öösel lammutati. Viimaks anti nõu, et tuleb elus inimene lossimüüri kinni müürida. Siis juhtus, et õde-venda Jānis ja Grietiņa tulid [[Dārta]] mõisast seda imetööd vaatama. Nad joodeti täis ja müüriti sisse. Kolm päeva oli kuulda laste kõlatut häält.
[[Pilt:Gaujiena Castle ruins 11.JPG|pisi|left|Linnuse siseõu]]
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[1558]] vallutasid linnuse venelased, kes hävitasid linnakese ja osa linnusest. Aastal [[1560]], kui linnus teist korda vallutati, hävitati see täielikult. Aastal [[1600]] linnus taastati. Nüüd vallutasid selle rootslased, [[1602]] õnnestus poolakatel see tagasi vallutada.
83. rida ⟶ 90. rida:
==Teised vaatamisväärsused==
[[Pilt:Koivalinna dolomiit 02.JPG|pisi|Koivalinna dolomiit]]
Gaujienas ja selle ümbruses on [[dolokivi|dolomiidi]][[paljand]]eid, kaldaastanguid ning maa alla kaduv jõgi (läti keeles ''ūdensrijējs'' 'veeõgard') ning luuletaja [[Ojārs Vācietis]]e lapsepõlvemaa.
[[Kategooria:Läti asulad]]▼
[[Kategooria:Koivaliina kihelkond]]▼
==Vaata ka==
92. rida ⟶ 97. rida:
*[[Koivaliina kihelkond]]
*[[Mācītājmuiža]]
▲[[Kategooria:Läti asulad]]
▲[[Kategooria:Koivaliina kihelkond]]
| |||