Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
114. rida:
[[1392]]. aastal taastas suurvürst [[Vytautas]] [[Krevo unioon]]i raames suurvürstiriigi iseseisvuse, sõlmides Poola kuninga [[Jogaila|Władysław II Jagiełło]]ga [[Ostrówi leping]]u. [[1410]]. aastal purustasid Poola, Leedu ja [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] väed [[Grünwaldi lahing]]us saksa orduväed ja liitsid riigiga taas Žemaitija, mis kuulus [[1398]]–1410 ordule, ordu ja Leedu suurvürsti vahelise lepingu alusel.
Meesjärglasteta 1430. aastal surnud [[Vytautas]] Suure surma järel toimunud võimuvõitluse järel, ja tema vendade ja lühiajalise valitsemise ([[Švitrigaila]] ja [[Žygimantas Kęstutaitis]])järel, sai Leedu suurvürstiks ([[1440]]–1492) [[Władysław II Jagiello]] (Jogaila) noorim poeg, [[Kazimierz IV]]. Kazimierast peetakse viimaseks Leedu suurvürstiks, kes oskas [[leedu keel]]t. 1444. aastal hukkus tema vend, [[Poola kuningas]] [[Wladyslaw III]] [[Varna ristisõda|sõjas türklastega]] ning 1447. aastal ta valiti ka Poola kuningaks. Enne Poola kuningaks valimist andis suurvürst Kazimiers IV välja Leedu suurvürstiriigi autonoomiat kinnitava privileegi, mis oli ka hilisema Leedu iseseisva valitsuskorralduse aluseks, ühise valitseja võima all.
[[1447]]–[[1492]] ja [[1501]]–[[1569]] olid Leedu ja Poola personaalunioonis.
| |||