Slaavlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 217.71.45.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi CommonsDelinker.
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Slaavi keeled.png|thumb|right|300px|[[Slaavi keeled|Slaavi keelealad]].]]
{{rahvanimed|Slavic peoples|Slawen|славяне}}
'''Slaavlased''' on [[Indoeurooplased|indoeurooplaste]] haru, kes elab peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ja kõnelebkõnelevad [[Slaavi keeled|slaavi keelkonda kuuluvaid keeli]].
 
Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad [[idaslaavlased]] ([[venelased]], [[ukrainlased]] ja [[valgevenelased]]), [[lääneslaavlased]] ([[poolakad]], [[tšehhid]], [[slovakid]] ja [[sorbid]]) ning [[lõunaslaavlased]] ([[bulgaarlased]], [[serblased]], [[horvaadid]], [[makedoonlased]], [[sloveenid]], [[bosnialased]] ja [[montenegrolased]]).
 
Alates [[6. sajand]]ist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning [[Balkani poolsaar]]est. Ajapikku asusid mõned Vene ida-slaavlased ka [[Siber]]isse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Kõigist slaavi keelkonda kuuluvatest rahvastest on osa emigreerunud teistesse maailma osadesse. Praeguseks asustavad slaavi keelkonda kuluvaid keeli kõnelevad kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi päritolukeelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350 miljoni.
 
Tänapäeva rahvad ja etnilised rühmad, kes kuuluvad slaavi keelkonda ja keda nimetatakse slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni.
 
==Ajalugu==
16. rida:
Slaavlaste seosed [[Vana-Rooma|Rooma]]-aegse [[venetid|venetite]] (''Veneti'') hõimuga, kes elas ida pool [[Visla]] jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka [[baltlased|baltlastele]].
 
Nimede ''Antes'' ja ''Sclaveni'' all ilmusid slaavlased esmakordselt [[Bütsants]]i kroonikatesse 6. sajandi alguses. [[Justinianus I]] (527–565) aegsed Bütsantsi kroonikud nagu [[Caesarea Prokopios]], [[Jordanes]] ja [[Theophylactos Simocatta]] kirjeldasid sellenimelisi hõime, kes elasid [[Karpaadid|Karpaatidest]] idas, [[Doonau]] alamjooksul[[alamjooks]]ul ja [[Must meri|Musta mere]] ääres, tungides [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] Doonau-äärsetesse provintsidesse.
 
Slaavlaste peamine asuala oli tollal [[stepp]] Musta mere ja [[Kaspia]] põhjaosa vahel, kus nad liikusid mööda [[Volga]]t üles ka [[soome-ugri]] rahvaste ([[marid]]e - merjalaste, [[mordvalased|mordvalaste]] - muromlased, [[kamassid]]e, [[komid]]e, [[udmurdid|udmurtide]], [[vepslased|vepslaste]], [[vadjalased|vadjalaste]], [[isurid|isurite]], [[karjalased|karjalaste]] jt) asualadele.
23. rida:
 
==Arv==
Slaavi päritolukeelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350 miljoni. Kolm suurimat slaavi keelkonna rahvast on [[venelased]] (150 miljonit), [[poolakad]] (60 miljonit) ja [[ukrainlased]] (50 miljonit). TeisteSlaavi slaavikeelkonda rahvastekuuluvad hulka kuuluvadka [[tšehhid]] (11 miljonit), [[bulgaarlased]] (10 miljonit), [[serblased]] (10 miljonit), [[valgevenelased]] (10 miljonit), [[horvaadid]] (8 miljonit), [[slovakid]] (6 miljonit), [[makedoonlased]] (3 miljonit), [[sloveenid]] (3 miljonit), [[bosnialased]] (3 miljonit), [[montenegrolased]] (ehk tšernogoorlased, 500 000).
{{viita}}
{{commonskat|Slavs}}
==Vaata ka==
*[[Slaavi keeled]]