Tartu lahing (1919): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
19. rida:
|kaotused2=Langenud või haavatud ?
}}
[[Pilt:Tartu lahingu mälestussammas 1919 Tähtvere pargis, 3. juuli 2014.jpg|pisi|Tartu lahingu mälestussammas Tähtvere pargis]]
 
'''Tartu lahing''' peeti 13.-14. jaanuaril 1919. aastal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Eesti [[2. Diviis]]i üksuste ja Läti punase diviisi jõudude vahel.<ref name=tartu>{{cite book|title=Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu|editor=Heivi Pullerits, Urmas Tõnisson, Allan Liim ja Andres Andresen|year=2005|publisher=Ilmamaa|chapter=20. sajand|author=Ago Pajur|pp=73-98}}</ref> Lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid, mille tulemusena said Eesti väed vallutada ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
34. rida ⟶ 35. rida:
==Krediitkassa massimõrv==
Tartu jõudes selgus, et punased olid Tartus toime pannud suure massimõrva, hukates [[Kompanii tänav]] 5 asuva [[Tartu Krediitkassa]] keldris 19 tsiviilelanikku.<ref name=tartu/>: sh esimese Eesti õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]]i, ülempreester [[Nikolai Bežanitski]] ja [[Mihhail Bleive]] ning [[Tartu Ülikooli kogudus]]e õpetaja ja usuteaduse professori [[Gotthilft Traugott Hahn]]'i ja [[Tartu Jaani kogudus]]e pastori [[Moritz Wilhelm Paul Schwartz]]i ning 14 Tartu linnakodanikku.
 
==Monument==
Tartu lahingu mälestuseks paigaldati 1932. aastal [[Tähtvere park]]i [[Tartu vabastamise lahingu mälestussammas]]. See lõhuti Nõukogude võimu poolt 1941. aastal, taastati 1942, lõhuti uuesti 1944 ning taastati veel kord 2006. aastal.
 
==Kirjandus==
{{reflist}}