Otepää kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}
'''Otepää kõrgustik''' on [[maastikurajoon]], mis asub [[Lõuna-Eesti]]s [[Otepää]] linna, [[Valgamaa|Valga-]] ja lähimaakondade aladel
Otepää kõrgustikku saab piki jalamit üsna hõlpsasti piiritleda seal, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu [[Rõngu org|Rõngu]] ja [[Elva org]] läänes, [[Voika-Tatra ürgorg]] põhjas, [[Reola ürgorg|Reola]] ja vähesel määral [[Ahja ürgorg]] idas. Raskem on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub [[Karula kõrgustik]]. Siin piiritletakse Otepää kõrgustikku üldjoontes [[Urvaste ürgorg|Urvaste ürgoru]] kaguosa —
Otepää kõrgustik jaotub põhiliselt kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhjakirde — lõunaedela sihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve — Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ning kõrgem. Siin paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi ,Kõrgemägi ,Tsiatrahvimägi ning Harimägi. ▼
Selle suurus on u. 1200 km² ja läbimõõt põhjast lõunasse kui ka idast läände ligikaudu 40 kilimeetrit. Kõrgustik paikneb ümbritsevatest tasastest aladest enam kui 100 meetri võrra kõrgemal ja on vahelduva künkliku pinnamoega. See on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest, mille paksus ulatub 200 meetrini. Paksu pinnakatte moodustavad nii viimase kui ka varasemate jäätumiste setted.
Kõrgustiku ulatuslikum, kuid laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ja ebaühtlasema pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis paistavad eriti silma kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi. Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses asuvad Kambja Köstrimäed. ▼
▲Otepää kõrgustik jaotub põhiliselt kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhjakirde — lõunaedela sihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see [[Elva jõgi|Elva jõe]] oruga ning lõunas on jätkuks [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve — [[Pangodi järv|Pangodi]], [[Nõuni järv|Nõuni järv]] ja [[Pühajärv]]. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ning kõrgem. Siin paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas [[Kuutse mägi
▲Kõrgustiku ulatuslikum, kuid laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ja ebaühtlasema pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning [[Põlvamaa]] piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis paistavad eriti silma kuplikujulised [[Väike Munamägi]] ja [[Tedremägi]]; ida pool [[Tõikamägi]] ja [[Laanemägi]]. Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses asuvad [[Kambja Köstrimäed]].
Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on märkimisväärne üsna sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurimateks nendest on [[Kooraste org]], [[Jõksi-Piigandi org]], [[Erastvere-Ahja org]] ning Urvaste ürgorg. Mille juurde kuuluvad piklike orujärvede ahelikud.
Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum keskosa (pindala 23 000 ha) kuulub alates [[1979]]. aastast [[Otepää maastikukaitseala]] koosseisu, mis ühendab endised Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad.
==Otepää kõrgustiku kõrgeimad tipud==
{| class="wikitable"
!Küngas ▼
*Kuutse mägi
▲!Küngas
*Kõrgemägi
*Tsiatrahvimägi
*Harimägi
*Väike Munamägi
*Tedremägi
*Tõikamägi
*Laanemägi
!Kõrgus
*217 m
*214 m
*213 m
*212 m
*207,5 m
*177,5 m
*210 m
*211 m
| |||