Eugen Haamer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link: Kuressaare Põhikool
P Lõigud pisut loogilisemasse korda — eraldatud arhitektuuriteosed ja siis töö teedeehituses
1. rida:
'''Eugen Haamer''' ([[10. aprill]] [[1903]] [[Kuressaare]] – [[15. jaanuar]] [[1968]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]] ja [[ehitusinsener]].
 
Eugen Haamer lõpetas [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ning täiendas end Saksamaal. Koolipoisina võttis osa 1919. aastal toimunud [[Saaremaa mäss|Saaremaa mässu]] mahasurumisest ning osales [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Oli Kuressaare linnainsener ja -arhitekt. Tema projekti järgi valmisid Kuressaare Algkooli hoone, [[Kuressaare Põhikool|praegune põhikooli]] hoone [[Garnisoni tänav|Garnisoni tänaval]]. Ehitusinseneriks oli [[Armin Talk]]. Hoone valmis [[1939]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub praegu [[Saaremaa Muuseum|Saaremaa Muuseumis]]. Teine tuntud tema projekteeritud hoone oli 1936. aastal valminud rannahoone nn Weise heinamaal, mille sõjajärgsetel aastatel lammutasid kütteks naabruses elavad vene sõjaväelased. Töötas Tallinnas teede- ja sillaehituse spetsialistina. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] kaotas perekond kodu ning 1946 asuti elama [[Valga|Valka]], kus Eugen Haamer sai tööd teedevalitsuse peainsenerina.
 
Oli Kuressaare linnainsener ja -arhitekt. Tema projekti järgi valmis Kuressaare Algkooli hoone, mis oli aastani 2011 tollase [[Kuressaare Põhikool|Kuressaare Põhikool]]i hoone [[Garnisoni tänav|Garnisoni tänaval]]. Ehitusinseneriks oli [[Armin Talk]]. Hoone valmis [[1939]]. Avamise puhul kinkis Eugen Haameri vend maalikunstnik [[Eerik Haamer]] koolile oma teose "Saaremaa", mis asub praegu [[Saaremaa Muuseum|Saaremaa Muuseumis]].
1952. aastal määrati Valga Teedevalitsuse juhataja Tartusse ning koos temaga asus seal peainsenerina tööle ka Eugen Haamer. Tema vastutusalas olid mitmete suurte sildade ja ka näiteks [[Tallinn-Tartu maantee]] Põltsamaa-Tartu lõigu ehitus.
 
Teine tuntud tema projekteeritud hoone oli 1936. aastal valminud rannahoone nn Weise heinamaal, mille sõjajärgsetel aastatel lammutasid kütteks naabruses elavad vene sõjaväelased.
 
Töötas Tallinnas teede- ja sillaehituse spetsialistina. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] kaotas perekond kodu ning 1946 asuti elama [[Valga|Valka]], kus Eugen Haamer sai tööd teedevalitsuse peainsenerina. 1952. aastal määrati Valga Teedevalitsuse juhataja Tartusse ning koos temaga asus seal peainsenerina tööle ka Eugen Haamer. Tema vastutusalas olid mitmete suurte sildade ja ka näiteks [[Tallinn-Tartu maantee]] Põltsamaa-Tartu lõigu ehitus.
 
== Isiklikku ==