Eksport: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Eksport''' on toodete või kaupade müümine välisriiki. Tegemist võib olla nii [[omatoode]]te kui ka [[välismaa]]lt sisse toodud [[kaup]]ade väljaveoga, kaupade ajutise väljaveoga nende töötlemiseks mujal riigis, taasväljavedu pärast töötlemist ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude [[tarne]]d. Eksport ei hõlma transiiti ja [[teenus]]eid.<ref> [http://www.stat.ee/valiskaubandus Ekspordi definitsioon] (vaadatud 25.04.14)</ref>
==Mõiste ajalugu==
Mõistet eksport hakati kasutama 15. sajandil. Eksport tuleb ladina keelselt sõnast ''exportare'' ja tähendab tõlkes ära viima. Sõna selle tänapäevases tähenduses võeti kasutusele 17. sajandil. <ref>[http://www.exportea.com/en/useful/what-is-export Ekspordi mõiste] (vaadatud 25.04.14)</ref>
==Mida eksport kaasa toob==
Kuna eksportimisega müüakse toodet väljapoole koduturust, siis tavaliselt tähendab eksport ka:
* rohkem [[klient]]e ja/või suuremaid kliente;
* laiemat [[turg]]u;
* rahvusvahelist kogemust ärisuhtluses ja kontseptuaalse mõtlemise arendamise võimalust;
* kõrgemat [[tootlikkus]]t ja [[kasum]]it;
* suuremaid äririske <ref>[http://www.businessplanning.ee/index.php?id=159 Äriportaal] (vaadatud 25.04.14)</ref>
==Ekspordi liigid==
Tänapäeval eristatakse kahte eksportimise [[meetod]]it- otsene ja kaudne eksport. Tihti kasutavad [[firma]]d mõlemat meetodit oma kaupade ekspordis. <ref>[http://www.exportea.com/en/useful/methods-of-exporting Ekspordi meetodid] (vaadatud 25.04.14)</ref>
===Otsene eksportimine===
Otsese ekspordi korral täidab kaubapakkuja või tema esindaja kõiki [[turundus]]e ja väljaveodokumentidega seonduvaid ülesandeid. Seega korraldab otsest eksporti sihtriigi [[agent]], [[turustaja]] või firma [[esindus]].
Otsene eksportimine erineb kaudsest:
* [[Tootja]]l on võimalus ise turgu valida;
* tootja teostab ise eksportimist, mitte selleks volitatud organisatsioon;
* tootja ekspordiosakond vastutab turustustegevuse ja dokumentide vormistamise eest.
Otsese eksportimise eelised võrreldes kaudsega:
* suurem müügikogus ja [[kasum]];
* tugevam kontroll rahvusvahelise turunduse [[plaan]]ide koostamise (turustus, hind, reklaam, teenindus jne.) ja täitmise üle;
* kiirem ja kvaliteetsem tagasiside;
* suurem turunduslik rõhuasetus toote omapärale;
* parem võimalus kasutada tootja kaubamärke, [[patent]]e ja muid mittemateriaalseid väärtusi;
* rikkalikum rahvusvahelise turunduse kogemustepagas.
Üldiselt leitakse, et suurematele turgudele on kasulikum ise eksportida, kuna õige juhtimisega kaetakse ekspordiosakonna loomise ja tegutsemise kulud ja saadakse tulu. Kui tulevast tarbijat on lihtne määratleda ning nendeni ka lihtne jõuda, siis peaks otsene eksport olema edukas. Otsese eksportimise nõrgaks küljeks on tunduvalt suurem risk, kuna kõik kulud ja kogu vastutus on tootja kanda.<ref> [http://www.exportea.com/en/useful/methods-of-exporting Ekspordi meetodid] (vaadatud 28.04.14)</ref>
===Kaudne eksportimine===
Ettevõte on kaudseks eksportijaks, kui tema toodangut müüakse välisturul kodumaiste [[vahendaja]]te kaudu. Tootja on ekspordis [[passiivne]] osapool, kogu eksporttöö teeb ära vahendaja. Tootja ülesandeks on toodangu valmistamine ja vahendaja [[organisatsioon]]ile kättetoimetamine. Niimoodi põhimõtteliselt rahvusvahelise turundusega ei tegeleta.
Kaudsel eksportimisel tehakse koostööd erinevate kodumaiste ekspordivahendajatega: [[tooraaine]] väljaveo firmad, välismaised agendid, ekspordikorraldusfirmad.
Kaudse eksportimise tugevused:
* väikesed investeeringud,
* tagasihoidlik risk,
* tegutsemisvõimalus [[sihtturg]]u tundmata,
* turustusprobleemidest vabanemine,
* kohene [[tulu]].
Kaudse eksportimise nõrkused:
* väike [[kasum]],
* olematu [[turukontroll]],
* otsekontakti puudumine tarbijatega,
* puudub tagasiside,
* paindumatus ja aeglus tarbijaeelistuste muutumisel,
* ekspordifirmast sõltumine.
Enamasti eksporditakse kodumaise ekspordifirma abil kaugemale turule, mida hästi ei tunta või soovimata sinna ise minna.
<ref>Toomas Karm. Rahvusvaheline turundus õppematerjal (vaadatud 25.04.14)</ref>
==Suurimad ekspordiriigid==
Maailma top 10: SUURIMA EKSPORDIGA RIIGID AASTAL 2012<ref> [http://www.mapsofworld.com/world-top-ten/world-top-ten-exporting-countries-map.html Maailma suurimad eksportijad] (vaadatud 09.05.14)</ref>
{| class="wikitable"
|-
! KOHT !! RIIK !! EKSPORDI TULU
|-
| 1 || Hiina || $2,057,000,000,000
|-
| 2 || Ameerika Ühendriigid || $1,564,000,000,000
|-
| 3 || Saksamaa || $1,460,000,000,000
|-
| 4 || Jaapan || $773,900,000,000
|-
| 5 || Prantsusmaa || $567,100,000,000
|-
| 6 || Lõuna-Korea || $552,600,000,000
|-
| 7 || Holland || $538,500,000,000
|-
| 8 || Venemaa || $529,600,000,000
|-
| 9 || Itaalia || $478,900,000,000
|-
| 10 || Suurbritannia || $474,600,000,000
|}
==Eksport Eestis==
Aastal 2012 kasvas [[Eesti]]s kaupade ja [[teenus]]te eksport võrreldes eelneva aastaga 7,7%. Ekspordi kogumahuks oli 15,7 miljardit [[euro]]t. Kaupade eksport kasvas 4,5% ning kaupu eksporditi 12,6 miljardi euro eest. Võrreldes aastaga 2011, kasvas 14,5% võrra põllumajandussaaduste ja [[toidukaup]]ade eksport, samuti 14,5% võrra [[keemia]] ning [[keemiatoode]]te väljavedu ning 9,9% plasti- ja kummitoodete eksport. Enim, ehk 9,1%, vähenes [[mineraaltoode]]te väljavedu. 29% koguekspordist võtsid [[masin]]ad ja seadmed, 15% mineraalsed tooted ning 9% [[põllumajandussaadus]]ed ja toidukaubad. Täheldatud on kõrge lisandväärtusega sektorite, nagu masinad ja seadmed ning keemiatooted, suuremat konkurentsivõimet. Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses on viimastel aastatel jäänud 0,08 ja 0,09% kanti. Aastaks 2015 on Eesti eesmärgiks suurendada ekspordi osatähtsust maailmas 0,1%-ni ja aastaks 2020 0,11%-ni. <ref>[http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020/eesti-2020-eesmargid/Konkurentsivoimeline-ettevotluskeskkond-eesti-2020/eesti-ekspordi-osatahtsus-maailma-kaubanduses Eesti ekspordi osatähtsus ] (vaadatud 28.04.14)</ref>
==Viited==
{{viited}}
| |||