Aleksander Nevski: erinevus redaktsioonide vahel

== Kiievi ja Vladimiri suurvürstina==

=== Suhted Kuldhordiga[[Kuldhord]]iga ja [[Mongolite riik|Mongolite riigiga]] ===

Peale isa, [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i, surma [[1247]]. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist venna Andrei II Jaroslavitši poolt, reisis Aleksander Nevski koos vennaga [[Karakorum]]i, kus viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Nevski sai [[Kuldhord]]i valitsejalt [[Batu-khaan]]ilt [[1252]]. aastal loa tema [[vasall]]ina valitseda [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]] {{kas|suurvürstiriiki}}i, [[Novgorodi vürstiriikivürstiriik]]i ja Lõuna-Venemaa [[Perejaslavli vürstiriik]]i. Andrei II Jaroslavitšile anti [[jarlõkk]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] valitsemiseks, [[Vladimiri suurvürst]]ina. Vennad tegid mongolitega koostööd, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu.

[[MongoliMongolite invasioon Euroopas|MongoliMongolite invasiooni laienedes Euroopas]] ([[:en:Mongol invasion of Europe|en]]) püüdis [[Rooma paavst]] [[Innocentius IV]] moodustada [[roomakatoliku kirik]]u ja [[kreekakatoliku kirik]]u usutunnistusega riikide liitu paavsti juhtimise all. Aleksander Nevski loobus liidust ning valis sõltuvuse ja vasallisuhted Kuldhordiga.

Talvel 1250-51 abiellus Aleksander Nevski vend Andrei Jaroslavitš [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] vürsti Danilo Romanovitši tütrega. [[1252]]. aastal vallutasid mongolid Vladimiri vürstiriigi, kuna Andrei Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu [[roomakatoliku kirikukirik]]u vasallide Rootsi ja Liivi orduga. Andrei II Jaroslavitš põgenes [[Rootsi]] ja uue [[Kuldhord]]i khaani [[Möngke-khaan]]i poolt anti jarlõkk Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks Aleksander Nevskile.