Aukodanik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
seisusele eraldi art
1. rida:
{{See artikkel| on aunimetusest; seisuse kohta vaata [[Aukodanik (seisus)]]}}
 
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}}
 
7. rida ⟶ 9. rida:
 
Eesti riigil aukodanikke ei ole. Küll aetakse aukodaniku tiitliga vahel segi [[aasta kodanik]]u aunimetust, mille annab [[kodanikupäev]]al välja [[kultuuriministeerium]]<ref>[http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x1424x1955 "Aasta kodanik ja kodanikupäev"] kultuuriministeeriumi kodulehel (vaadatud 27. veebruaril 2013)</ref><ref>Riina Kindlam [http://www.eesti.ca/prantsuse-pasteet-ja-hiina-klimbid-eesti-laste-heaks/article34243 "Prantsuse pasteet ja hiina klimbid eesti laste heaks"] Eesti Elu, 1. detsember 2011 (pildiallkirjas nimetatakse [[Piet Boerefijn]]i ekslikult "Eesti aukodanikuks"; vaadatud 27. veebruaril 2013)</ref>.
 
==Seisus==
Ajalooliselt on aukodanik olnud Eestis ka [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|linnaelanike]] [[seisus]], kuna Venemaal asutati see [[1832]]. aastal, mil Eesti kuulus [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisu. Taoline seisus võis olla isiklik või päritav. Päritavuse tõttu kasvas aukodanike arv üsna suureks, tõenäoliselt oli neid sadu. Eestis [[Seisuste kaotamise seadus|kaotati]] seisused ja nende eriõigused 1920. aastal.<ref name="Oolup">Urmas Oolup [http://www.tallinn.ee/est/Aukodanikud-1 "Aukodanikud"] Tallinna kodulehel (vaadatud 27. veebruaril 2013)</ref>
 
Aukodanike privileegid olid vabastus [[pearaha]] maksmisest ja [[nekrut|nekrutiks]] võtmisest, samuti ei tohtinud neile [[ihunuhtlus]]t anda.<ref name="Oolup" />
 
==Vaata ka==