Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel

Werling sündis [[Luxembourg]]'i linnas '''Ernst''' Heinrich Marie Friedrich '''Werlingi''' <ref name="ernstwerling">"Luxembourg, Registres d'état civil, 1779-1923," images, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-266-12415-48951-24?cc=1709358&wc=MCQC-DM9:130045801,132413201 FamilySearch]: accessed 30 Apr 2014, Luxembourg > Naissances 1850-1860 > image 194 of 1448; citing Archives Nationales. </ref> (sünd 17. mai 1851–1916) ja Marie Antoinette '''Virginie de Schaeferi''' <ref name="virginieschaefer">"Luxembourg, Registres d'état civil, 1779-1923," images, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-266-12415-46680-36?cc=1709358&wc=MCQC-DM9 FamilySearch] : accessed 30 Apr 2014, Luxembourg > Naissances 1850-1860 > image 165 of 1448; citing Archives Nationales. </ref> (sünd 01.märts 1851-1937) neljanda lapsena <ref name="pere">Luxembourg, Census Records, 1843-1900 Luxembourg (Ville) 1895, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-1971-32402-2782-15?cc=2037957&wc=M5G2-JWY:346507101,346884501 (n 217.1) Nr 68]</ref>. Peres oli kokku üheksa last, Henri Werling oli esimene poeglaps. Henri Werlingi isa Ernst Werling ja vanaisa Heinrich Werling (1820-1863) olid pankurid (''Bankhaus Heinrich Werling und Compagnie'', asut. 1856 / ''Banque Werling, Lambert et Cie'', asut. 1882) <ref name="pank">[http://www.industrie.lu/WerlingLambertLuxembourg.html Bankhaus Heinrich WerIing und Compagnie / Banque Werling, Lambert et Cie]</ref>. Werlingid elasid St. Michelsstrasse 1, seal sündis ka Henri Werling <ref name="meetrika">Luxembourg, Civil Registration, 1779-1923, Naissances 1872-1882, [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-267-11559-36021-10?cc=1709358&wc=MCQC-D29:130045801,132562601 Nr 506]</ref>. Henri Werlingi isapoolne vanaisa Peter Joseph Heinrich Werling sündis Merzigis ja sai Luksemburgi kodakondsuse 1851. aastal. Emapoolne vanaisa Ferdinand Schaefer oli kaupmees ja sündis Saksamaal Trieris.

1923. aastal saadeti Henri Werling Eestisse ja väidetavalt oli ta esimene jesuiit, kes pärast 17. saj vastureformatsiooni Eestis teenistusse astus <ref name="bost1">Bodo Bost. Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks. 1. osa. [http://www.eestikirik.ee/luksemburgi-jesuiidi-henri-werlingi-50-surmapaevaks-1-osa Eesti Kirik 12. oktoober 2011]</ref> <ref name="wrembek22">Christoph Wrembeck. Jesuiidid Eestis 1923-1961. Tartu 2003. Lk 22.</ref>. Eestisse saabudes hakkas ta kohe eesti keelt õppima. VaimulikkuTartu teenistustkatoliku koguduse administraatorina alustas ta [[Tartu]]s,tööd hiljem21. oktoobril 1923. a. Hiljem tegutses Werling ka [[Kuressaare]]s, [[Rakvere]]s janing [[Tallinn]]as. Tartus oli 1923.a. umbes 200 katoliiklast <ref name="wrembek21">''Aus der Provinz'', nr 11, nov 1923. -- Christoph Wrembeck. Jesuiidid Eestis 1923-1961. Tartu 2003. Lk 21-22.</ref>. Katoliku hingekarjased suutsid enne sõda väga palju ära teha: kasvas koguduste ja vaimulike arv, katoliku kirik Eestis hakkas muutuma "eesti kirikuks", hakati välja andma eestikeeleset katoliiklikku kirjasõna. Baltisakslaste ümberasumise käigus pidid Saksa kodakondsusega vaimulikud sundkorras maalt lahkuma, aga Henri Werling (nagu ka piiskop [[Eduard Profittlich]]) omas Eesti kodakondsust <ref name="salo">EPISCOPUS ET MARTYR. Eduard Profittlich Eestis 1930 - 1941 -- [http://salo.pri.ee/tf.oigus/tf.failid/200511692327/Mm133.pdf Maarjamaa, Nr. 2 (133), 2011]</ref> (1934. aastast), see võimaldas tal Eestisse jääda ja hingekarjasena edast teenida ka Nõukogude okupatsiooni ajal.

1928. aastal andis Werling välja vihiku kõige ilusamate palvetega ("Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved"). Tegu oli esimese katoliikliku trükitööga iseseisvas Eestis (1866. aastal oli ilmunud Narvas üks pisike katekismus, mis oli esimene katoliiklik eestikeelne trükis). Peale [[Eduard Profittlich]]i saamist apostellikuks administraatoriks 1931. aastal, kutsus ta Werlingi Tallinna. 1931. aastal ilmus eesti keeles "Katoliku usu katekismus". Samuti hakkas ilmuma ajakiri "[http://www.elektrikarjane.eu/?dir=Kiriku%20Elu/Vabariigiaegne%20Kiriku%20Elu%201933-1941 Kiriku Elu]" (1933) <ref name="elektrikarjane">Vabariigiaegne "Kiriku Elu" (1933-1941) [http://www.elektrikarjane.eu/?dir=Kiriku%20Elu/Vabariigiaegne%20Kiriku%20Elu%201933-1941 Elektrikarjane.eu]</ref>. Hiljem lisandus õigeusklikele suunatud "Ühine Kirik". Profittlichi eestvõttel asutati ka trükikoda, milles trükiti 1940. aastal Werlingi tõlkes Markuse ja Matteuse evangeelium. Trükikojas oli ette valmistatud ka Luuka evangeelium, aga see jäi 1940. aasta sündmuste tõttu avaldamata. Werling jätkas Uue Testamendi tõlke kallal töötamist ka peale vangistusest vabanemist. 1958. a. kirjas mainib ta, et on tõlkinud lisaks evangeeliumitele ka Apostlite tegude raamatu <ref name="wrembek149">Christoph Wrembeck. Jesuiidid Eestis 1923-1961. Tartu 2003. Lk 149.</ref>.

Peale üheksat aastat kestnud vangistust avanes 1954. a juunis Werlingil võimalus naasta Eestisse. Ta sai 1958. aastal uuesti ühenduse sugulastega Luksemburgis, kes ei olnud temast enam kuulnud 18 aastat. Sugulased taotlesid 1959. aastal Nõukogude võimudelt Werlingi lubamist Luksemburgi. Werlingi tervis oli vangla-aastatel kõvasti kannatada saanud. 1959. a. sugulastele Luksemburgi saadetud kirja lõpus seisab tervitus “invaliidist onu” Henrilt <ref name="jesvang">Vello Salo. [http://www.johannes.ee/userfiles/file/tekstid/jesvang.pdf Suurim armastus. Usutunnistajaid Eestist]. Koostanud Vello Salo. Johannes Esto Ühing. Tartu, 1998</ref>. Werlingi kõige noorema õe Marie-Anne Werlingi (1890-1973) abikaasa (Camille Reuteri) vend oli Émilie Reuter (1874-1973), kes oli Luksemburgi endine riigiminister ja tolleaegne Luksemburgi suursaadik Püha Tooli juures. Kuid isa Werling ei soovinud enam Eestist lahkuda, sest ta leidis, et tal pole Luksemburgis midagi teha, küll aga on ta veel vajalik Eestis. Henri Werling kirjutas omastele: "Minu ordureegel kohustab mind igatahes armastusele sugulaste vastu eelistama armastust hingede päästmise vastu /.../ Hingehoiutöö asjas oleksin kodus ülearune. Teie piiskopil on küllalt preestreid; poola, vene ja eesti keel ei ole seal vajalikud, nagu siin" <ref>Christoph Wrembeck. Paater Henri Werlingi SJ aeg, 1942-1961. - Jesuiidid Eestis 1923-1961. Tartu 2003. Lk 149-150</ref>. TaWerling elas [[Kodasema]]l, kus [[Kodasema mõis]]ast ostetud osale oli juba 1934. aastal rajatud katoliku kabel ning hiljem laste- ja vanadekodu (rahvasuus "Kodasema klooster"). Kodasemalt sõitis ta halvale tervise vaatamata iga kahe kuu tagantpaariks päevaks Tallinna, kus teda vajati pihiisana, kuna ta oskas viite keelt. Jutlustada tal aga usuasjade volinike poolt luba ei antud.