Erinevus lehekülje "Diskrimineerimine tööturul" redaktsioonide vahel

Arenenud maades on diskrimineerimine oluliste isikutunnuste alusel, nagu [[rass]], [[sugu]] ja [[religioon]], reeglina seadusega keelatud. Seepärast ei ole sugugi selge, miks näib diskrimineerimine olevat nii paljudes valdkondades püsiv.
===Beckeri teooriad===
Ajalooliselt esimesed seletused pakkus välja [[Gary Becker]] [[19601950. aastad|1960tel1950tel]]<ref>Gary Becker ''The Economics of Discrimination''. Chicago: [[University of Chicago Press]], 1957</ref>. Kõik need seletused sisaldavad endas diskrimineerimiseelistusi (''taste for discrimination'').
* '''Tarbijatepoolne diskrimineerimine''' on olukord kus tarbijad eelistavad, et neid ei teenindaks vähemuse esindaja. Seega on vähemustöötajate tööviljakus madalam ning ratsionaalne ettevõtja peab neile maksma madalamat palka.
* '''Kaastöötajatepoolne diskrimineerimine''' on olukord, kus töökollektiivi enamusgrupi liikmed ei soovi viibida koos vähemuse esindajatega. Et enamusgrupi töötajatele ebameeldivust kompenseerida, on ettevõtja nende palka suurendama. Seega toob vähemustöötaja ettevõtjale lisakulu ning saab väiksemat palka.
 
Kõigi Beckeri seletuste probleemiks on, et ükski neist diskrimineerimise viisidest ei saa püsida pikaajaliselt [[täielik konkurents|täieliku konkurentsiga]] turul. Kui vähemusgrupp ei ole väga suur, siis on ettevõtjal töö niimoodi korraldada, et kunded vähemustega kokku ei puutu. Nii kaotab tarbijatepoolne diskrimineerimine aluse. Kaastöötajatepoolne diskrimineerimine peaks viima ettevõtete [[segregatsioon|segregeerumiseni]] grupikuuluvuse alusel kus töötajad teise grupi liikmetega kokku ei puutu, ning dikrimineerimiseelistustega ettevõtjad peaksid konkurentsi tõttu turult lahkuma, sest nad on vähem tootlikud.
 
===Statistiline diskrimineerimine===
===Füsioloogilised hüpoteesid===
406

muudatust