Pruuna mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Pruuna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Tois'', ka ''Corbenorm'') oli [[JärvamaaPruuna]]l külas [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[PruunaJärvamaa]] külasl. Kaasajal jääb kunagise mõisa territoorium [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].
 
Pruuna mõisast on esmateateid 1478. aastast, siis kandis see Kõrvenurme (''Corbenorm'') nime. Tollastelt omanikelt [[ToyszTois]]'idelt sai mõis ka oma saksakeelse nime.
 
==Ajalugu==
Pruuna mõisast on esmateateid 1478. aastast, mõis kuulus tollal [[ToyszTois]]'idele, järgmiselt omanikult Brun von [[Drolszhagen]]/[[Drolzhagen]]ilt on pärit mõisa uus eestikeelne nimi ''Pruuna''.
 
17.-[[18. sajand]]il vahetas mõis tihti omanikke - von [[Scheidingid|Scheidingite]], von [[Staalid]]e, von [[Fersenid|Fersenite]], von [[Taubed]]e, von [[Tollid]]e, von [[Hastferid|Hastferite]], von [[Scharenbergid]].
 
[[17. sajand]]i lõpus eraldus Pruunast [[Põriki mõis]], [[16. sajand]]il rajati [[Rägavere mõis]].
 
[[1793]]. aastal müüs [[Ewald von Scharenberg]] mõisa von [[Dellingshausenid|Dellingshausenitele]], [[10. veebruar]] [[1860]] müüs vabahärra [[Friedrich Alexis von Dellingshausen]] Pruuna ja [[Põriki mõis]]ad oma venna [[Karl Thomas von Dellingshausen]]i pojale jalaväekindral [[Karl Eduard Ludwig von Dellingshausen|Eduard von Dellingshausen]]ile. Hind 56 000 hõberubla. [[19. mai]]l [[1860]] ostis osa Pruuna-Sicka metsast ([[Sickametsa]]) Eduard von Dellingshausenilt tema vend [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]], ostetud metsad ühendati [[Undla mõis]]aga.
 
[[10. märts]]il [[1889]]. aastal, pärast poja, jalaväekindral Karl Eduard von Dellingshauseni surma [[14. november]] [[1888]] pärisid mõisa tema lesk Helene Christine von [[Dellingshausen]] (sünd vabapreili von [[Wrangell]]) ja lapsed. Lesk loobus oma osast Põriki ja Pruuna mõisatele poja [[Karl Paul Friedrich von Dellingshausen|Karli]] kasuks. Hind oli 127 280 rubla.
24. rida:
 
Peale [[1919]]. aasta riigistamist kolis mõisa peahoonesse [[Lehtse põhikool]] ja on seal siiani. Hoone vasakpoolsesse otsa on hiljem tehtud juurdeehitus. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, mis asetsevad peahoonest lõuna ja lääne pool. Tagasihoidlik poolkelpkatusega valitsejamaja avaneb fassaadiga peahoone esise auringi küljele.
 
 
 
==Viited==