Sündmus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Tänapäeva filosoofias räägitakse sündmusest kahes erinevas kontekstis:
* [[kontinentaalfilosoofias]] [[eksistentsialism]]is, [[fenomenoloogia]]s, [[poststrukuralism]]is (sealhulgas [[Martin Heidegger]] ja mitmed prantsuse filosoofid) mõistetakse sündmuse all ainukordset ja hetkelist toimingut (''singulären und instantanen Akt''), mis seostub olemise, tegevuse, moraali või tunnetusega (''der für Sein, Handeln, Moral oder Erkennen konstitutiv ist''). [[Alain Badiou]] tekstides on 'sündmus' võtmelise tähtsusega mõisteks. Sündmus on tema jaoks heitlik (''Unberechenbare''), ettenägematu (''Unvorhersehbare''), miski, mis ei lase ennast olemasolevasse süsteemi asetada või sellest tuletada. Sündmus ei ole tema jaoks element teiste elementide hulgas, mis antud olukorra moodustavad (''die eine gegebene Situation ausmachen''), sündmus ei ole nimetatav, esitletav, miski võimalik (''nicht benennbar, nicht präsentierbar, nichts Mögliches''). Sündmus on singulaarsus (''Singularität''), mis muudab põhimõtteliselt antud olukorra ning kõigi sellele järgnevate olukordade tähendust (''die die jeweilige Situation und alle darauf folgenden in ihrer Bedeutung grundsätzlich ändert'').
*klassikalise süstemaatilise ontoloogia (analüütilise ontoloogia) kontekstis on sündmus objekt, mis ei käitu mitte nagu asi, vaid nagu protsess. Sellises tähenduses mõistetakse sündmusi mitte hetkeliste, vaid ajaliselt välja venitatutena. Mõned teoreetikud esindavad seejuures seisukohta, et kogu ontoloogia aluseks ei ole mitte asjad, vaid sündmused. Näiteks väites, et vastastikune taandatavus põhineb juba sündmuste funktsionaalsel ontoloogial toimub ka ilma objektideta või et sündmuste abil on objekti püsides kvalitatiivset muutumise ontoloogilist probleemi parem käsitleda . Sellise sündmuste ontoloogia klassikaliseks esindajateks on näiteks [[Alfred North Whitehead]] ja [[Donald Davidson]].
Filosoofiline kontseptsioon sündmustest kui teatud tüüpi entiteetidest on eelkõige [[Donald Davidson]]i töö kaudu avaldanud tugevat mõju lingvistilisele arusaamale verbide semantikast, mistõttu me saame rääkida isegi eraldi [[sündmuste semantika]]st.
| |||