Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
67. rida:
Leedut mainiti ajalooallikais esimest korda [[1009]] [[Quedlinburgi kroonika]]s nimega ''Litua''.
 
[[Kiievi-Vene]] [[feodalism|feodaalsel]] killustumisel eraldusid temast pärast [[1021]]. aastat [[PolotskiPołacki vürstiriik]], [[12. sajand]]il [[Smolenski vürstiriik|Smolensk]]i ja [[Turovi-Pinski vürstiriik]], mis hiljem omakorda jagunesid.
 
Esialgu maksid leedu hõimud [[PolotskiPołacki vürstiriik|PolotskiPołacki vürstiriigile]] [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki Polotski[[Połack]]i ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]]. Järelikult pidid leedulased sel ajal hakkama paremini organiseeruma ja omavahel tihedat koostööd tegema.
 
12. sajandi lõpust on teada umbes 700 [[maalinn]]a. [[Feodaalsuhted]] muutusid valitsevaiks [[13. sajand]]il. 13. sajandi algusest on teada 8 [[maakond]]a ([[Ceklis]], [[Dainava]], [[Deltuva]], [[Karšuva]], [[Lietuva]], [[Medininkai]], [[Nalšia]] ja [[Upyte]]), mille eesotsas olid [[vürst]]id. Aastal [[1219]] on nimetatud 22 vürsti.
76. rida:
 
== Leedu suurriigi moodustamine ==
Leedu tekkimist kiirendas [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ([[Leedu suurvürst]] [[1253]]–[[1263]], teistel andmetel [[1254]]–[[1258]]) ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu. Ta ühendas sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[PolotskiPołacki vürstiriik|PolotskiPołacki vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. Edu saavutati ka võitluses [[Saksa ordu]][[rüütel|rüütlitega]] [[Saule lahing|Saule]] ([[1236]]) ja [[Durbe lahing]]us ([[1260]]). Pärast Mindaugase tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt.
 
Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi. Gediminas tugevdas päriliku suurvürsti võimu. Leedu lõi 13. ja [[14. sajand]]il korduvalt tagasi [[tatarlased|tatarlaste]] rünnakuid. 14. sajandi I poolel ühendati [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide [[Kuldhord]]i [[vasall]]riikideks muutmise järel [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] killustumise tulemusel, [[Gediminas]]e poolt Leeduga [[Valge-Vene]]: [[PolotskiPołacki vürstiriik]] (1307), [[Minsk]], [[Pinsk]] (1318), [[Brest (Valgevene)|Brest]] (1319), [[Mogiljov]], [[Turov]], [[Vitebsk]] (1330), [[Orša]], [[Mozõr]] ja Ukrainas, [[Kiiev]] (1321).
 
[[Gediminas]]e ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]). [[1320. aastad|1320. aastate]] algul lõi Gediminas [[Kiievi vürstiriik]]i [[Irpeni lahing]]us, misjärel vallutas [[Kiiev]]i ja pagendas viimase [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšitest]] [[Kiievi suurvürst]]i. Gediminas lõi riigile ka alalise pealinna, milleks [[1321]]. aastast sai [[Vilnius]], aga juba [[1323]]. aastast [[Trakai]].