Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
93. rida:
[[1625]] augusti ja septembri jooksul langesid taasalanud Poola – Rootsi sõjas rootslaste kätte Vastseliina, Atsele, Alulinna ja mitmed teised väiksemad linnused.<ref>http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4385&layer=267&lang=est#4385</ref> Rootsi vägesid juhatas krahv Gustav Horn.
 
[[1627]] oli linnus heas seisukorras ja relvadega varustatud. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas kogu linnusevalduse, millesse Alulinna[[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonnas]] kuulusid ''Marienburg''i, ''Annenhof''i, ''Hermannshof''i, ''Malupi'' (koos ''Catharinenburg''iga), ''Charlottenburg''i ja ''Kalnemoisa'' (koos ''Ottenhof''iga) mõisad, kindralooberst [[Gustav Horn]]ile (vabahärra [[Gustaf Evertsson Horn af Marienborg]]). Hiljem lisandusid valduse juurde ''Ilsen''i, ''Doremuische'' ja ''Alswig''i mõisad. [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonnast]] sai Horn ''Alt – Laizen''i, ''Neu – Laizen''i ja ''Marienstein''i mõisad. Mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpul läks kogu valdus, milles oli 1688ndaks aastaks 2 kihelkonna peale 106,25 aakrit haritavat maad, jälle rootsi riigile tagasi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 254</ref>
 
[[1646]] oli Alulinna komandandiks [[Mathias Hilgärtner]], kellele [[Rootsi kuninganna Christina]] kinkis ''Goldbeck''i mõisa, mis rootsi valitsusajal eelmise omaniku [[Heinrich Tiesenhausen]]i poola meelsuse tõttu Alulinna linnuselääni hulka oli arvatud.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 257</ref>