Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
→Töökorraldus: link täpsustatud |
||
81. rida:
==Töökorraldus==
[[1636]]. aastal jagati Liivimaa [[konsistoriaalringkondad]]eks, mille eesotsas olid Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile ehk ülemkonsistooriumile alluvad [[alamkonsistoorium]]id ning [[1650]]. aastal loodi maakonna tasandil kirikuvalitsemis[[institutsioon]]ina [[ülemkirikueestseisja-amet]]
[[1686]]. aastal Rootsi vastuvõetud kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda — [[Liivimaa superintendentkond|Liivimaa]], [[Riia superintendentkond|Riia]], [[Saaremaa superintendentkond|Saaremaa]] ja [[Ingerimaa superintendentkond]], seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses [[Mõisate reduktsioon|mõisate riigistamisega]] kadus paljudes [[kihelkond]]ades [[mõisnik]]e [[patronaadiõigus]].
Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1710. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- e alamkonsistooriumid. 1714 ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtule]] ja kiriklikes [[Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegium]]ile ning [[1727]]. aasta maapäeva otsusega taastati ülemkirikueestseisjate ametid.
==Vaata ka==
| |||