Gustav Mahler: erinevus redaktsioonide vahel

 

====Hamburgi Linnateatris====

 

Mahlerist sai Hamburgi Linnateatri peadirigent, mis tähendas, et repertuaari üle otsustas teatri direktor Bernhard Pohl (tuntud ka kui Pollini). Pollini oli nõus andma suuremat otsustusõigust Mahlerile, kui ta suudab tagada nii ärilise kui kunstilise edu. Seda suutis Mahler juba esimesel hooajal, kui ta juhatas esimest korda Wagneri "[[Tristanit ja Isoldet]]" ning esitas menukalt sama helilooja "Tannhäuserit" ja "Siegfriedi".<ref name=Franklin6>Franklin, (6. peatükk "Hamburg 1891–97").</ref> Triumfiks kujunes ka autori kohalolekul toimunud Tšaikovski "Jevgeni Onegini" Saksamaa esiettekanne. Tšaikovski nimetas Mahleri dirigeerimist "jahmatavaks".<ref>Steen, lk 750</ref> Mahleri nõudlikkus sisendas lauljatele ja orkestrantidele samal ajal nii viha kui austust.<ref name=Franklin6 /> Teda toetas täielikult dirigent Hans von Bülow, kes oli Hamburgi kontsertide kunstiline juht. Bülow, kes ei tahtnud võtta omal ajal Mahlerit oma abiliseks Kasselisse, hakkas nüüd imetlema tema dirigeerimisstiili. Kui Bülow 1894. aastal suri, sai Mahlerist tema järeltulija Hamburgi kontsertide juhina.<ref name=Sadie509 />