Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel

Ülestõusu algetapp oli võidukas, Hmelnõtski-tatarlaste väed lõid Poola kroonihetman [[Mikolaj Potocki]] vägesi [[Zhovti Vody lahing|Zhovti Vody]] ja seejärel Korsuni lahingus. Lisaks sõjategevusele alustasid mässu ka talupojad, kes laastasid ja rüüstasid Poola [[šlahta]]le kuuluvat vara Ukrainas.

1648. aasta juuni jõudsid Hmelnõtski väed [[Bila Tserkva]]ni ja esitasid [[Rzeczpospolita]]le nõudmised: kasakate traditsiooniliste vabaduste taastamine, registrikasakate arvu suurendamine 12 000-ni, kasakatele tasutaksetasu maksmine nende eelneva 5 aastateenistusaastate teenistustasueest, õigeusu kirikutkiriku koheldakseõiglane õiglaseltkohtlemine - võimaldades neil omada kirikuid ja [[klooster|kloostreid]], nagu enne uniaadikiriku loomist. Nende nõudmiste täitmisel lubas Hmelnõtski vanduda truudust [[Poola kuningas|Poola kuningale]]. Kuna aga Poola kuningas [[Władysław IV Waza]] oli surnud 1648. aastal ja Poola Seimis toimusid uue kuninga valimine, siis jäi vastus ettepanekule venima.

Ülestõusuga alanud talupoegade mäss kandus sellelesellel ajal aga juba [[Podoolia]]sse, kus suurmagnaat [[Jeremi Michał Korybut Wiśniowiecki]] alustas omal initsiatiivil sõjategevust mässajatega, kuid purustati Maksim Kryvonise vägede poolt. 80 000-se poola väe võitmise järel liikusid ülestõusnute väed [[Lviv]]i linna peale, mille piirasid sisse ning said linnalt [[lunaraha]]. Novembrikuuks edenesid väed [[Zamość]]i linnani, ning seejärel esitas Hmelnõtski uuesti nõudmised Poola võimudele: (1) kasakate traditsiooniliste vabaduste taastamine; (2) vaba pääsu saamine [[Must meri|Musta mereni]], ilma takistusteta poola kindluste [[Kodaki kindlus]] ([[:uk:Кодацька фортеця|uk]]) poolt; (3) hetmani alluvus ainult Poola kuningale, mitte kohalikele Poola võimuesindajatele; (4) et [[amnestia]] laieneks kõigile ülestõusust osavõtnutele; ja (5) et, Bresti unioon ja seega ka uniaadikirik likvideeritakse. Uus, valitud Poola kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] lubas nõudmised täita ja ning väed pöördusid tagasi Kiievisse.

Saabunud võidukalt pärast Poola vägede võitmist ja oma nõudmiste heakskiitmist Kiievisse, võeti Hmelnõtski vastu, seal asunud kreeka [[õigeusu kirik]]u [[Jeruusalemma patriarh]]i ja [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidi]] poolt, kui õigeusklike eest võitlejana ning innustasid tema ambitsioone[[ambitsioon]]e, kogu piirkonna õigeusklike eest seisjana. Hmelnõtski alustadalustas diplomaatilisi läbirääkimisi Poola võimu vastase koalitsiooni loomiseks piirkonna ([[Moldova vürstiriik|Moldova]], [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]]) jaõigeusklike valitsejatega, [[Doni kasakad|Doni kasakatega]]) õigeusklike valitsejatega ja [[protestantism|protestantidega]] [[Transilvaania]]s ning vürst [[Radziwill]]iga [[Leedu suurvürstiriik|Leedus]].

1649. aastal taasalustas ta sõjategevust Poolaga juba kõigi õigeusklike vabastamiseks. 1649. aasta sügisel piiras ta ümber [[Zboriv]]i juures, kuningas Jan II Kazimierz Waza väed ning saavutas eduka [[Zborivi vaherahu|vaherahukokkuleppe]]. Leppe alusel lubati kuninga poolt (1) suurendada registrikasakate arvu 40 000-ni, (2) senised [[Rzeczpospolita haldusjaotus|Rzeczpospolita]] [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi]], [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigiv]]i ja [[Brasłaŭ vojevoodkond|Brasłaŭ vojevoodkondade]] alad kuulutati kasakaaladeks, mis vabastatakse Poola vägedest, [[juudid|juutidest]] ja [[jesuiidid|jesuiitidest]]; (3) õigeusu metropoliidile antakse koht Poola Seimis; ja (4) kõigile ülestõusus osalenud [[šlahta]] sekka kuuluvatele antakse amnestia. Saavutatud vaherahuleping rahuldas uusi registrikasakaid, õigeusklikku šlahtat ja vaimulikke, kuid ei täitnud lihtrahva huvi, saada tagasi Poola [[magnaat]]idelt maa.