Ülestõusmispühad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kaasaegsem keel |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[Liturgiline värv]] on valge.
Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid rahvapäraseid nimetusi: '''lihavõttepühad''' ehk '''lihavõtted''', '''paasapühad''', '''kevadpühad''', '''munapühad''', '''[[kiigepüha]]d'''. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) [[paast]], võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada [[kiik]].
40 päeva pärast ülestõusmispühi (neljapäeval) on [[taevaminemispüha]] ehk suur ristipäev.
| |||