Vene-Rootsi sõda (1808–1809): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P typos |
PResümee puudub |
||
22. rida:
[[Napoleon I]] ja [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] vastase [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljanda koalitsiooni sõja]] lõpetanud [[Tilsiti rahu]] sõlmimise järel [[Prantsusmaa|Prantsuse keisri]] [[Napoleon I]] ja [[Venemaa Keisririik|Vene]] [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Aleksander I]] vahel, tegi Aleksander I vahendusettepaneku Prantsusmaa ja Rootsi vahel vaherahu sõlmimiseks. Rootsipoolset vastus ettepanekule, kohe ei järgnenud.
1807. aasta augustis ründas [[Suurbritannia kuninglik laevastik]] Taani pealinna Kopenhagenit ning rünnaku käigus hävitasid pool linna, viisid kaasa Taani laevastiku laevad ja hävitasid [[dokk|dokid]] ja mereväe[[arsenal]]i. Suurbritannia kuninglik laevastiku rünnaku põhjuseks oli [[Taani kuningas|Taani kroonprintsi]] [[Frederik VI]] keeldumine anda üle Suurbritanniale kogu Taani laevastik ja anda luba [[Sjællandi piirkond|Sjællandi piirkonna]] okupeerimiseks.
Venemaa keisrikoda, kes oli seotud sugulussidemetega Taani kuningatega ([[Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]]) ning oli olnud ka Taani sõjaline liitlane, astus sõtta Suurbritanniaga. Ettevaatusabinõuna Suurbritannia laevastiku vastu [[Läänemeri|Läänemerel]], nõudis Venemaa Rootsilt Läänemere sulgemist teiste riikide sõjalaevadele. Rootsi kuningas [[Gustav IV Adolf]] keeldus nõudmisest, kuna kavatses laiendada oma valdusi [[Taani-Norra]], [[Norra]] valduste arvel.
45. rida:
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[Vene-Rootsi sõda]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjandus]]
| |||