Preparatiivne kromatograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ümbersuunamine lehele Kromatograafia |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Preparatiivne kromatograafia''' on ainete [[lahutusmeetodid|lahutamise meetod]], mis võimaldab saada teatud hulga lahutatud komponenti(te) edasiseks kasutamiseks.
#suuna[[Kromatograafia ]]▼
[[File:Column chromatography.jpg|thumb|Lihtne kolonnkromatograafia.]]
[[Täidiskolonn]]ide kasutamisel võib [[gaasikromatograafia|GC]] ja [[kõrgsurve vedelikukromatograafia|HPLC]] meetoditega saada väga väikese lahutatud aine koguse, kui [[kromatograaf]]i väljundisse on paigutatud kollektor. Suuremate ainekoguste eraldamiseks on sobiv [[kolonnkromatograafia]], mis oma klassikalisel kujul on lihtne ja odav meetod. Seejuures kasutatakse täidiskolonni, mille parameetrite varieerimine vastavalt vajadustele võimaldab eraldada aineid kogustes mõni milligramm kuni mitu kilogrammi tööstusliku seadme korral.
Klassikaline kolonnkromatograafia, kus ained liiguvad vedelikusamba [[raskusjõud|raskusjõul]] läbi kolonni täidise, on küll lihtne, kuid pikka aega nõudev meetod. [[Täidiskolonn]]ide korral on selle parameetritel oluline tähtsus kolonni [[lahutusvõime]]le: pikema ja peenema täidisega kolonni lahutusvõime on palju suurem, kuid see nõuab vedeliku täidisest läbisurumiseks suuremat [[rõhk]]u. Seetõttu on aparatuuri tootvad firmad välja arendatud automatiseeritud kiiremad meetodid. Need seadmed on varustatud rõhu tõstmise pumbaga, pakitud kolonni(de)ga, [[detektor]]iga ja automaatse fraktsioonide kogumise seadmega:
*madalsurve vedelikukromatograafia (LPLC, nn ''flash'', kuni 525 [[paskal|kPa]] ehk kuni 5 [[atmosfäär|atm]])
*kesksurve vedelikukromatograafia (MPLC, üle 1MPa ehk üle 10 atm)
Uritava segu komponentide lahutusvõime on LPLC süsteemidel alati madalam kui HPLC korral, kuid esimesed on lihtsamad ja odavamad.
==Vaata ka==
*[[Vedelikukromatograafia]]
*[[Kolonnkromatograafia]]
| |||