Segusti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|400px|Segusti [[elektritingmärk|skeemisümbol]] Elektroonikas on '''segusti''' mittelineaarne ahel, mis teeb kahest Elektrisignaal|...' |
keeletoimetamist |
||
3. rida:
[[Elektroonika]]s on '''segusti''' [[mittelineaarne ahel]], mis teeb kahest [[Elektrisignaal|sisendsignaalist]] uusi [[sagedus]]i. Kõige tavalisemas kasutuses tekitab ta kahest sisendsignaalist ''f<sub>1</sub>'' ja ''f<sub>2</sub>'' liidetud ''f<sub>1</sub>'' + ''f<sub>2</sub>'' ja lahutatud ''f<sub>1</sub>'' - ''f<sub>2</sub>'' sagedustega väljundsignaalid.
Segusteid kasutatakse laialt sageduste nihutamiseks ühest sagedusalast teisse, et lihtsustada signaalide ülekandmist või edasist [[signaalitöötlus]]t. Näiteks on segusti võtmekomponent [[superheterodüünvastuvõtja]]s, kus see muudab vastuvõetud signaalide sageduse kindlaks [[vahesagedus]]eks. Segusteid kasutatakse ka
==Tüübid==
9. rida:
[[Elektroonikakomponent]]e, omavad mittelineaarseid (näiteks [[Eksponentfunktsioon|eksponentsiaalseid]]) omadusi saab kasutada segustitena. Passiivsed segustid kasutavad korrutava elemendina ühte või rohkemat [[diood]]i, sest neil on ebalineaarne [[pinge]] ja [[vool]]u suhe. Passiivsetes segustites on väljundsignaal alati nõrgema [[võimsus]]ega kui sisendsignaal.
Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat seadet, näiteks [[transistor]]it või [[elektronlamp]]i. Aktiivsed segustid parandavad viikude vahelist isolatsiooni, kuid võivad
Segusteid saab ehitada üksikutest komponentidest, need võivad olla osa [[Mikrokiip|
[[File:Diode DBM.png|thumb|right|
Segusteid võib jagada topoloogia järgi. Ühepoolsed segustid lubavad osa sisendsignaalist läbi väljundisse.
Segusteid iseloomustatakse nende omaduste
Ebalineaarsed komponendid, mida kasutatakse segustites, võivad olla [[diood]]id, [[transistor]]id ja madalamatel sagedustel analoogkordisteid. Kasutatud on ka [[küllastus]]e lähedal olevaid [[ferriitsüdamik]]uga [[induktiivpool]]e.
==Viited==
|