Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
54. rida:
}}
[[Pilt:Baltic Tribes c 1200.svg|pisi|Balti hõimud 13. sajandil]]
[[Pilt:Polska 1386 - 1434.png|pisi|Leedu suurvürstiriigi territoorium, aastatel 1386-1434]]
[[Pilt:Giedymin.PNG|pisi|left|150px|[[Leedu suurvürst]] (1316–1341), [[Gediminas]]]]
[[File:Algirdas kunigaikštis.jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst (1345–1377), [[Algirdas]]]]
78. rida ⟶ 79. rida:
Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi. Gediminas tugevdas päriliku suurvürsti võimu. Leedu lõi 13. ja [[14. sajand]]il korduvalt tagasi [[tatarlased|tatarlaste]] rünnakuid. 14. sajandi I poolel ühendati [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide [[Kuldhord]]i [[vasall]]riikideks muutmise järel [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] killustumise tulemusel, [[Gediminas]]e poolt Leeduga [[Valge-Vene]]: [[Polotski vürstiriik]] (1307), [[Minsk]], [[Pinsk]] (1318), [[Brest (Valgevene)|Brest]] (1319), [[Mogiljov]], [[Turov]], [[Vitebsk]] (1330), [[Orša]], [[Mozõr]] ja Ukrainas, [[Kiiev]] (1321).
[[Gediminas]]e ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]). [[1320. aastad|1320. aastate]] algul lõi Gediminas [[Kiievi vürstiriik]]i [[Irpeni lahing]]us, misjärel vallutas [[Kiiev]]i ja pagendas viimase [[
Suurvürst [[Algirdas]]e valitsemise ajal ([[1345]]–[[1377]]) liideti [[Vitebski vürstiriik]], [[Brjanski vürstiriik]] (1356). Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all olid tänapäeva [[Smolensk]]i, [[Brjansk]]i, [[Kaluga]], [[Tula]], [[Orjol]]i, [[Moskva]], [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i alad. Suurvürst [[Kęstutis]] ([[1381]]–[[1382]]) laiendas riiki [[Puna-Vene]] ja vene vürstiriikide arvel.
Suurvürst [[Jogaila]] saamise järel Poola kuningaks, kujunenud võimuvõitluse tulemusel algas [[Kodusõda Leedu suurvürstiriigis (1389–1392)|Kodusõda Leedu suurvürstiriigis]] [[Kęstutis]]e ja [[Algirdas]]e järglaste vahel, Leedu suurvürsti trooni pärast. Võimuvõitluses võitis [[Kęstutis]]e poeg, Vytautas, kes sõlmis Algirdase poja Poola kuninga [[Jogaila|Władysław II Jagiełło]]ga (Jogaila, [[Poola kuningas|kuningana]] ''Władysław II Jagiełło'') 1392. aastal [[Ostrovi leping]]u, millega tunnistas Jogaila ülemvõimu, kuid sai Leedu suurvürsti [[troon]]i (oli nimeliselt asevalitseja, sai lepinguga [[1401]] eluaegse, [[1413]] päriliku suurvürstivõimu). Võimuvõitluse kaotanud, [[Algirdas]]e poeg [[Skirgaila]], sai valitsemiseks [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]]. Suurvürst [[Vytautas]] ([[1392]]–[[1430]]) laiendas veelgi riiki, jagades pärast [[Galiitsia-Volõõnia pärilussõda]] ([[1340]]–[[1392]]) [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] alad, Leedu suurvürstiriigi ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] vahel.
==Sõjad naaberriikidega==
[[13. sajand]]il [[preislased|preislaste]] maa alistamise järel [[Preisimaa]]l, sooritas [[Saksa ordu]] [[1340]]–[[1410]] sadakond sõjaretke Leetu. Sõdades Saksa orduga pidasid Leedu väed liitlastega võidukad [[Saule lahing|Saule]] (1230), [[Durbe lahing|Durbe]] (1260) ning Saksa ordu pealetungi lõplikult lõpetanud [[Grünwaldi lahing]]u, [[1410]]. aastal.
90. rida ⟶ 91. rida:
Püüdes takistada [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigi]] tugevnemist, toetas Leedu [[Tveri vürst]]e ja suurvürst [[Algirdas]] korraldas kolm sõjakäiku Moskva vastu ([[1368]], [[1370]], [[1372]]). Sõjas Moskva vürstiriigiga sõlmisid suurvürstid sõjalisi liite ka tatarlastega ning Jogailo sõlmis sõjalise liidu tatarlaste sõjaretkes osalemises, mis lõppes [[Kulikovo lahing]]u (1380) ja [[Moskva suurvürst]]i [[Dmitri Donskoi]] vägede võiduga.
Lisaks sõdadele, sõlmis [[Leedu suurvürst]]i [[Vytautas Suur]] ([[1401]]–[[1430]]) ka dünastilise abielu, naites [[1391]]. aastal oma tütre Sofia, [[Moskva suurvürst]]i
[[Pilt:Wladyslaw Jagiello.jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst [[Jogaila]], [[Poola kuningas|Poola kuningana]] Władysław II Jagiełło]]
[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|thumb|240px|Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini]]
104. rida ⟶ 105. rida:
Võitluseks [[Saksa ordu]] vastu sõlmisid [[pagan]]ast suurvürst [[Jogaila]] ([[1377]]–1392) ja [[katoliku usk]]u Poola kuninganna [[Jadwiga]] [[1385]] [[Krevo unioon]]i. Need riigid moodustasid ühise monarhi kaudu Leedu ja Poola [[personaalunioon]]i. [[1387]]. aastal [[kristlus|ristiusustas]] Jogaila leedulastega asustatud [[Aukštaitija]] ja [[Žemaitija]].
[[1392]]. aastal taastas suurvürst [[Vytautas]] [[Krevo unioon]]i raames suurvürstiriigi iseseisvuse, sõlmides Poola kuninga [[Jogaila|Władysław II Jagiełło]]ga [[Ostrovi leping]]u. [[1410]]. aastal purustasid Poola, Leedu ja [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] väed [[Grünwaldi lahing]]us saksa orduväed ja vabastasid Žemaitija, mis kuulus [[1398]]–1410 ordule.
[[1447]]–[[1492]] ja [[1501]]–[[1569]] olid Leedu ja Poola personaalunioonis.
| |||