Vikipeedia

Radar: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
'''Radar''' (varem ka '''RADAR'''; [[inglise keel]]es '''''ra'''dio '''d'''etection '''a'''nd '''r'''anging'', (raadioasukoha ja -kauguse määramine) on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk '''raadiolokaator''', mis toimib elektromagneetilise kiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis. Raadiolokaatorit kasutatakse ruumis või veepinnal asuvate objektide avastamiseks ning nende kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks.
 
Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooniradareid:
*primaar-radarid, [[raadiolaine|raadio]]signaal saadetakse tavaliselt pöörleva [[suundantenn]]i abil eetrisse. Raadioimpulss peegeldub objektilt tagasi radari vastuvõtuantenni. Signaali saatjast objektini ja tagasi vastuvõtjani jõudmise aja järgi arvutatakse objekti kaugus.
* objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine,
* objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine,
* objekti kiiratud signaali vastuvõtmine.
 
* sekundaar-radari abil leitakse ka kaugemaid objekte. [[Lennuk]]i pardal olev [[transponder]] reageerib radari suhteliselt nõrgale impulsile ning vastus edastatakse juba lennuki raadiosaatja tugevama signaaliga, milles sisalduvad vajalikud lennuandmed (tunnus, kiirus, kõrgus ja muu vajalik) lennuliikluse juhile.
[[Raadiolaine|Raadio]]- või [[mikrolaine]]signaal saadetakse [[suundantenn]]i abil eetrisse. Signaal peegeldub objektidelt ja saabub tagasi vastuvõtjasse, mis tavaliselt asub [[saatja]] juures. Suundantenni suuna ning signaali saatjast objektini ja tagasi vastuvõtjasse jõudmise aja järgi arvutatakse objekti asukoht. Teist liiki kasutatakse [[raadionavigatsioon]]is ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat liiki kasutatakse raadionavigatsioonis, [[raadiopeilimine|raadiopeilimisel]] ja [[radarkaardistamine|radarkaardistamisel]].
 
* pasiivradariga võetakse vastu teiste raadiokiirgusallikate signaale ja peegeldusi. Leiab kasutamist sõjalistel eesmärkidel.
Objekti kiiritamisel raadiolainetega suunatakse radari antenn teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse, mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja [[antenn]]. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10<sup>−19</sup> kuni 10<sup>−3</sup> saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssrežiimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 mikrosekund vastab 150 m). [[Indikaator]]itena kasutatakse tavaliselt [[elektronkiiretoru]]sid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti [[asimuut]] määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. [[Doppleri efekt]]i põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda paremini ja antenni võimendus on seda parem, mida suuremad on objekti ja antenni mõõtmed võrreldes lainepikkusega.
 
Radari saatja pöörlevast suundantennist kiirguvad kitsasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsid. Elektromagneetilise laine dielektrilise ja magnetilise läbitavuse erinevuse tõttu keskkonnas on ka peegeldused sealt erineva tugevusega. Peegeldunud raadiolaine võetakse vastu enamasti sama radari vastuvõtu[[antenn]]iga. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10<sup>−19</sup> kuni 10<sup>−3</sup> saatja kiirgusenergiast.
Sarnane süsteem on [[LIDAR]] (''LIght Detection And Ranging''), mis kasutab [[laser]]eid ja töötab elektromagnetkiirguse optilistel sagedustel. Laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem ning lainepikkuse ja optilise süsteemi [[apertuur]]i suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks on märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral – laserikiirel on objekti asukoha täpsel kindlasmääramisel radari ees suuri eeliseid. Paraku muudavad suits, pilvitus ja udu laserikiirguse kasutamiskõlbmatuks, kuna nad hajutavad selle.▼
 
Radar töötab impulssrežiimis võimsusega kuni mitukümmend MW. Objekti leidmiseks muudetakse antenni suunda, radari ekraanilt jälgitav peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 mikrosekund vastab 150 m). Ekraanidena kasutatakse tavaliselt [[elektronkiiretoru]]sid (tänapäeval LCD või muud ekraanid), mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti [[asimuut]] määratakse suunal, mil objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne.
 
Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. [[Doppleri efekt]]i põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda tugevamalt, mida suurem on objekt või miga parem on vastuvõtu antenn.
 
▲Sarnane süsteem on [[LIDAR]] (''LIght Detection And Ranging'') elektromagnetkiirguse valguskiirguse (optilistel) sagedustel, mismilles kasutabkasutatakse [[laser]]eid ja töötab elektromagnetkiirguse optilistel sagedustel. LaserivalguseLaseri lainepikkus on raadiolainete omastraadiolainest tublisti väiksem. ning lainepikkuseLainepikkuse ja optilise süsteemi [[apertuur]]i suhe rubiinlaserist väljuva valgusevalguskiire jaoks on märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral – laserikiirellaserikiirega on objekti asukoha täpseltäpne kindlasmääramiselkindlaksmääramine radari ees suurisuur eeliseideelisega. Paraku muudavad suitsatmosfääris olev niiskus (pilvisus, pilvitusudu) ja udusuits laserikiirguselaserkiire kasutamiskõlbmatuks,kasutamise hajumise kunatõttu nadsageli hajutavadvähe selletõhusaks.
 
==Ajalugu==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Radar"